Kuidas eristada grippi teistest viirushaigustest?

Gripp on eristatav sesoonsuse (veebruar-märts) ja sümptomite poolest.
Gripiviiruse korral tõuseb kõrge palavik, mis kestab kolm-neli päeva või veelgi pikemalt, paljude muude viiruste korral saab palavikust lahti päeva-paariga. Üheks iseloomulikuks sümptomiks on köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes. Palavikuga kaasnevad tugevad külmavärinad, suur väsimus ja nõrkus. Lisaks võib esineda kurguvalu, hingetoru valulikkust.

Mida teha, kui ollakse grippi jäänud?
Tuleks helistada oma perearstikeskusesse ja anda enda haigestumisest teada. Kuna esimestel päevadel pole vaja gripi tüsistusi karta, pole arstil mõtet gripihaige koju tulla – nii satuks ka arst nakkusohtu ning viiks gripipisikud tööle ja teiste patsientideni. Küll aga tuleb arst koju, kui grippi on jäänud imik või kroonilisi haigusi põdev vanainimene. Meie keskuses toimib hea meeskonnatöö, viirustesse haigestunuid nõustavad esmalt õed, lisaks on iga päev arstile helistamise võimalus. Oluline on, et gripihaige jääks koju, lamaks soojas voodis teki all ja jooks palju. Inimene, kel vedelikutarbimisele vastunäidustusi ei ole, võiks juua umbes neli liitrit vedeliku ööpäevas. Vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja. Oluline on ka uni – mida rohkem suudetakse magada, seda parem.
Ka apteekrid oskavad gripiravimeid soovitada, seega saab vajalikud ravimid apteegist kätte ka siis, kui mingil põhjusel arstiga kontakti pole saadud. Loomulikult oleks hea, kui gripihaige ise apteeki ei peaks minema.
Kui palavik on üle 38,5 kraadi, võiks selle paratsetamooliga alla võtta.

Kuidas kaitsta haigestunu pereliikmeid?

Kui peres on ühel inimesel A-gripp, võiks terve pere ravimit võtta. Paremal juhul piirdubki haigestumine ühe inimesega, ent profülaktilisel ravimi võtmisel on ka see mõte, et teistel pereliikmetel kulgeks gripp kergemalt.

Juuakse vedelikku, magatakse, võetakse palavik alla … Mis saab edasi?

5-6 päeva pärast võivad tekkida gripi tüsistused. Kas hakkab valutama kurk või tekib nohu või juhtuvad mõlemad. Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi. Ka need rohud on apteegis käsimüügis ning õigeid ravimeid oskavad soovitada nii perearst, perearsti õde kui ka apteeker.

Millal arsti juurde tuleb minna?
Tavaliselt tullakse arsti juurde 5.-6. päeval. Siis kontrollib arst, kas on tekkinud põletikulisi protsesse. Sagedasemad probleemid on põsekoopa-, mandli- ja kopsupõletik, imikutel ka kõrvapõletik.
Põletikke on arstikeskuses kergem diagnoosida kui haige kodus. Haige juures kodus on arstil vaid kaks kätt ja stetoskoop, arstikeskuses aga saab vereproovi vastuse paari minutiga, samuti võib vajadusel teha röntgenpildi, mille järgi on korrektne diagnoosida kopsupõletik, nimelt ei pruugi kuulates kopsupõletikku üldse tabadagi!

Kuskilt on mul jäänud mulje, et antibiootikumidega ravitakse enamikke ettetulevaid haigusi …
Nii see kindlasti ei ole. Kuigi tuleb tunnistada, et antibiootikume on Eestis varasemal ajal tihti liiga palju kasutatud ning seega patsientide tervisele pigem kahju teht ud.
Tavapärasest viirusest peaks keha ise jagu saama. Antibiootikum tapab bakterid valimata kogu organismis, sh ka kasulikud bakterid sooles. Kui näiteks lapse nohu antibiootikumidega ravida, läheb nohu küll üle, kuid võib väga kiiresti tagasi tulla. Lasteaialastel võibki olla kogu aeg mitu erinevat pisikut ninas, kuid lapse immuunsüsteem aitab tal nendega ise hakkama saada ja tavaliselt antibiootikumravi laps ei vaja, hoopis paremini aitab sage nuuskamine ja mereveega nina loputamine.
Viirust antibiootikumid ei tapa, küll aga muudab sageli ja vales annuses kasutatud antibiootikumiravi bakterid resistentseks. Mikroobid on nutikamad, kui me arvame: vale antibiootikumi võtmisel kasvatab bakter endale ümber kaitsekesta ning ja niimoodi  kasvatamegi ise oma elukeskkonda halvasti ravile alluvaid pisikuid.
Lisaks muudavad antibiootikumid soole mikrofloorat, hävitades seal kasulikke baktereid, mis aitavad organismi immuunsüsteemi tugevdada.

Nii et naabril ülejäänud antibiootikume ei maksa iseenese tarkusest kasutama hakata?

Kindlasti mitte. Erinevaid põletikke ravitakse erinevate antibiootikumidega ning selle, kas antibiootilist ravi on vaja ning millist täpselt, otsustab arst. See on ka põhjuseks, miks antibiootikume apteegis ilma retseptita ei müüda.
Mis aga enda ja naabrite tarkusesse puutub, siis igasugust meditsiinialast teavet tuleks hankida professionaalidelt, mitte sõpruskonnast või Interneti jututubadest.
Alati tasub nõu küsida arstilt, õelt või apteekrilt. Internetis leiab gripi kohta infot portaalist www.gripp.ee.

Kui kaua on gripihaige nakkusohtlik?

Päev enne viiruse väljalöömist ja seejärel umbes viis päeva. Nii peaks gripihaige nädalajagu päevi kodus olema. Esiteks ei nakata ta sel juhul teisi, teiseks on inimese organism gripi põdemise järel üsna nõrk ning juhuslik köha või aevastus tema ümbruskonnas võiks ta uuesti haigeks teha. Pole vaja tööle või inimeste hulka kiirustada, kõigepealt tuleb korralikult terveks saada.

Kuidas saab organismi grippi haigestumise eest kaitsta?
Ainus teaduspõhine viis gripi vältimiseks on vaktsineerimine. Viimastel aastatel on vaktsiini luues gripiviiruse tüvi edukalt ette aimatud ning vaktsiini saanud pole grippi haigestunud. Vahel on vaktsineeritud kaevanud, et nad on just sel talvel rohkem teistesse viirustesse haigestunud, kuid teaduslikult tõestatud seost neil kahel asjal ei ole. Ilmselt on tegu juhusliku kokkusattumusega, sest nagu öeldud, tavapäraste viiruste vastu ju vaktsineerimine ei aita.
Ma ise ei kujuta ette, et end gripi vastu vaktsineerimata jätaksin.

Kas te teete enda gripi eest kaitsmiseks veel midagi?
Kõigi viirushaiguste vastu aitab väljas liikumine. Gripikuudel, veebruaris ja märtsis käiakse väljas tavapärasest vähem. Püüan seda ka ise täita ja kas või õhtuti pooleks tunniks jalutama minna.