GRU salapärase ohvitseri salapärane surm
"27. aprillil 1996 ilmus Postimehes minu intervjuu toona 35aastase tehnikateaduste kandidaadi ja Venemaa relvajõudude toonase reformi ühe ideoloogi Anton Surikoviga. Nimetatud kontseptsioon pidas Balti regiooni üheks kõige konfliktiohtlikumaks, kuna Moskvale polnud meelepärane Balti riikide võimalik liitumine NATOga. Surikov ütles toona mulle otse: "kui tehakse reaalne katse võtta Balti riigid NATO liikmeteks, viime Balti riikidesse oma väed."
Siis puudus mul vähimgi teadmine, et rääkisin mitte üksnes politoloogi ja sõjandusasjatundjaga, vaid juba selleks hetkeks äärmiselt salapärase taustaga sõjaväeluure ohvitseriga.
Olemasolevatel andmetel, mida Surikov kunagi ise ei eitanud, astus ta GRU teenistusse 1983. aastal. Juba kaheksa aastat hiljem oli tema auastmeks alampolkovnik, mis viitab väga erilistele teenetele selles konservatiivses luureorganisatsioonis.
Surikov on Kaukaasias tuntud nime all Mansur Nathojev. Väidetavalt oli ta üks Abhaasia sõja organisaatoreid 1990ndate aastate algul ning hiljem Zviad Gamsahhurdia kukutaja Gruusias. Just siis olla tal tekkinud lähem side hilisema tšetšeeni iseseisvuslase Šamil Bassajeviga, keda Surikov väidetavalt meelitas 1999. aasta augustis Dagestani ründama. Mäletatavasti sai see provokatsioon omakorda ajendiks Tšetšeenia teisele sõjale.
Surikovi on seostatud ka näiteks firmaga FarWest Ltd., millel olevat parajal hulgal kahtlast äritegevust. Surikovi peeti ka üheks parimaks relvamüügi asjatundjaks ning 1990ndate aastate lõpul oli ta isegi lähedal Venemaa riikliku relvamüügi firma Rosvoruženija juhiks saamisele. Alles hiljuti räägiti Surikovist koguni kui ühest GRU võimalikust uuest juhist.
Selle aasta septembris on Surikov öelnud sõna-sõnalt järgmist: "Kui toimub Putini kõrvaldamine ja Hodorkovski vabanemine, siis algab Perestroika-2 ning Venemaa mittevene rahvastel tuleb valmis olla iseseisvuseks. Kui seda aga ei juhtu, siis veel 10-15 aasta vältel kestab "primitiivse toorainemajanduse" formaadis lagunemine , Vene Föderatsiooni ja endise Nõukogude Liidu rahvastel tuleb valmistuda sõjaks. Kolmandat teed ei ole."
Miks Surikov ikkagi suri? Kui see pole õnnetus või loomulik surm, mida vähesed usuvad, siis on tegemist kahtlemata väga tõsiste vastuolude ilmnemisega Venemaa eriteenistuste vahel või sees. Kas viimane võib raputada ka kuidagi praeguse võimu talasid, on kahtlane, kuid siiski väärib pingsamat tähelepanu."
Surikov maeti 28. novembril Moskva Vostrjakovski kalmistule kõrgete võimuesindajate juuresolekul.
