Kuna seni on küberrünnakute eest karistada saanud vaid üks isik, on Arthuril arusaam, et kübersõja korraldajaks Eestis oli üks poisijõmpsikas, kes oli pealegi eestlane (Galuškevitš omab eesti kodakondsust - toim.).

Arthuri sõnul peaks meedia nüüd häbenema, sest anti valeteateid, nagu oleks Eesti vastu toimunud massiivsed küberrünnakud.

Guardiani ajakirjanik iroonitseb Galuškevitšile määratud 17 500 kroonise rahatrahvi üle, kirjutades, et  "korraliku õppetunni" andmiseks peaks selle raha poisi õppelaenule juurde lisama.

Arthur tsiteerib Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindajat Gerrit Mäesalut, kelle sõnul hetkel rohkem kahtlusalusi ei ole.

"Et häbi kiiremini maha pesta, jättis prokuratuur siiski ukse lahti ka neile, kes selles asjas täielikult ületamatuks ei osutunud," kirjutab Arthur, viidates asjaolule, et politsei jätkab teiste  küberrünnakutega seotud inimeste otsimist, kuigi arvatavasti tegutses enamik ründajaid väljaspool Eestit.

Arthuri sõnul vastab dramaatilise, kuid mitte väga hästi tõestatud loo reegel nr. 1 nn. Ockhami habemenoale ehk ökonoomsuse printsiibile - nähtuste selgitamise puhul tuleb eelistada kõige lihtsamat seletust. "Kübersõja puhul otsi keegi, kes oleks liiga noor, et üldse habemenuga tarvitada," soovitab ta.