Gustav Adolfi Gümnaasiumi iPadi-projekt kukkus läbi

JÕUKOHANE VAID RIKASTELE JA ILUSATELE? Direktor tahtis viia kooli ühe aastaga iPadi-õppele. Hoolekogu survel võeti plaan päevakorrast maha.

Plaan iPadi õppest sündis ootamatult. Veel 2. aprillil polnud hoolekogule esitatud õppekavas uudsest e-õppest sõnagi juttu. 3. mail käisid kooli tahvelarvuteid tootva suurkontserni haridusdivisioni Apple Lighthouse´i esindajad.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur vaimustus projektist ja hakkas õhinal tegutsema. Ta tegi koolis küsitlus,; käis linnavalitsuse haridusametis, kohtus haridusministeeriumi kantsleri Janar Holmiga ning kirjastuste esindajatega, sest elektroonset õppematerjali on Eestis veel vähe.

21. mail tutvustas Agur ettevõtmist oma kooli õpetajatele, kolm päeva hiljem vanematekogule. Järgmisel hommikul esines Agur Vikeraadio hommikuprogrammis, kus rääkis revolutsioonist oma gümnaasiumis. Arvutifirma Datel tõi kooli vastutavale hoiule 15 437 euro väärtuses Apple´i tehnikat — kümme iPadi, viis Maci lauaarvutit ja viis MacBooki rüperaali. Õpilased rääkisid uusi “pille” nähes vaimustatult uue ajastu peatsest algusest.

Juunis käisid arvutifirma kutsel GAGis kolm kooliõpetajat Manchesterist, kes tutvustasid huvilistele iPadi võimalusi. Inglaste jutt inspireeris lapsevanemaid ja õpetajaid, nii fänne kui skeptikuid. Esitlusel viibis ka Reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Vanemad pidid maksma 320 eurot arvuti eest

Maikuu jooksul kerkis üles hulk probleeme. Plaani kohaselt pidanuks GAGi iga õpilane saama oma tahvelarvuti ja selle ostnuks või liisinuks lapsevanem. Sooduspakkumine oli 320 eurot masina eest. Testklassideks olid plaanitud kaks esimest klassi ning viies, seitsmes ja kümnes klass.
Gustav Adolfi kooli direktori plaani juures oli probleemne mitte niivõrd projekti ootamatu päevakorda kerkimine, vaid selle kosmiline hind.

Arvutifirma Datel ootas suurtehingut. Juba sel suvel pidanuks vanemad ostma või liisima ja kindlustama 200 arvutit. Järgmisel aastal pidanuks arvuti ostma 800 lapse vanemad. See diil pidi Datelile tooma 320 000 eurot, pluss igalt lapselt 90 senti kuus arvuti kindlustuse eest.
Lisaks oli vaja iPade õpetajatele; Mac laua- ja sülearvuteid, et õppematerjali ette valmistada ning soovitavalt iTVsid klassidesse. Kooli traadita internetivõrk tuleb 5000 euro eest võimsamaks teha, et tuhat last saaksid vajadusel üheaegselt võrku kasutada. Lisaks kavandas kool kolm IT-inimese palkamist ning leidma raha õpetajate tasustamiseks lisatöö eest, mil nad loovad õppematerjali, mida Eestis pole veel olemas. Ühe aasta jooksul oli koolil vaja leida kokku ligi 100 000 eurot.

Kust saavad kalli iPadi lapsed, kelle vanemad on vaesed?

iPadi projekti üks suuremaid murekohti oli majandusliku ebavõrdsuse tekitamine.
GAGis käib lapsi, kelle jõukad vanemad ei kergitanud ostujutu peale kulmugi ja oleks juba hommepäev perre uue masina ostnud. Oli klasse, kus plaan ei tekitanud mingit arutelu. Samas oli ka hulk rahulolematuid, kes ei soovinud Ekspressiga suheldes oma nime avalikustada, sest pelgasid, et nende lastel tekivad probleemid.

7. juunil ootas juhtkond kooli esimesele koosolekule vanemaid, kelle lapsed pääsesid tänavu esimesse klassi, aga ka need, kelle linnavalitsus määras GAGi piirkonnakooliks. Paljud lapsevanemad kuulsid esimest korda, et nende võsukesi oodatakse sügisel kooli koos iPadiga, mis on maailma ühe kallima kaubamärgi Apple´i toode. Kui peres on mitu GAGis käivat last, tulnuks osta igaühele oma masin.

Lastevanemad arutasid isekeskis, et kui isegi kui enamik neist leiab raha, siis mida teha, kui igas klassis on kümme protsenti või veerand lastest, kelle vanematel pole võimalik kulutust teha? Mida teha, kui osal lastest on uusim iPad 3 mudel, teistel aga vanem iPad 2 ning mõnele antakse kodust kasutada moraalselt aegunud iPad 1, samamoodi nagu lihtsamates peredes antakse lapsele vana mobiiltelefon?

Hoolekogu: projekt oli korralikult ette valmistamata

Selle nädala esmaspäeva õhtul peetud koosolekul tõmbas kooli hoolekogu projektile järsult pidurit — vanemad pole e-õppe vastu, kuid nii mahukat rahalist otsust ei saa teha vaid kuu aja pikkuse ettevalmistus perioodi jooksul.

Hendrik Agur oli teisipäeval selgelt pettunud. „Ma ei salga, et olen teinud tohutut tööd ning saanud tuld ja tõrva küllaga.“ Ta on kuulnud kõlakat, et GAGi direktor on hulluks läinud ja ta olla ühe “puuviljakompanii” poolt ära ostetud. Agur ei tahav vastata Ekspressi küsimustele, sest plaan ei teostu sellisel kujul niikuinii. Ta saadab lehekülje pikkuse e-kirja, kus ta väljendab muret, et Eesti ei ole hariduses piisavalt uuenduslik. Ta kirjutab, et õpilastel on juba praegu moodsad sülearvutid, tahvelarvutid ja nutitelefonid, mida nad kasutavad meelelahutuseks. Aguri teeb see vaid nukraks: „See ressurss on tohutu, kuid hariduse eesmärgil rakendamata.”

_____________________________________________________________
Värksas saab hea koolilõpetaja tahvelarvuti kingiks

Värskas annab gümnaasium õpilastele tahvelarvutid kolmeks aastaks. „See on võimalus noortele, kelle pere ei saa arvutit osta. Kooli eduka lõpetamise puhul saab noor selle endale jätta,“ ütleb gümnaasiumi direktor Rein Zaitsev. Ka tema kurdab, et tahvelarvutitele on liiga vähe õppematerjali.
Tallinna Reaalkool ostis mullu 33 iPad´i. Neid kasutavad 1-4 klass. „Me oleme väga rahul,“ ütleb kooli direktor Gunnar Polma. Kool kasutab inglisekeelseid õppematerjale, mis on vabavara. Need on saadaval just algklassidele, eelkõige matemaatikas ja loodusõpetuses.
Reaalkoolil pole plaanis hüppeliselt tahvelarvutite kasutamist suurendada, sest olemasolevaid masinaid saavad vajadusel kasutada ka vanemate klasside õpilased. „Me peame käima uute töökeskkondadega kaasas ja Eestis oleme uute õppematerjalide loomises tukkuma jäänud,“ ütleb Polma. Poole tahvelarvutite ostu rahast leidis kool ning teise poole raha andis Tiigrihüppe sihtasutus.