22.09.2011, 09:44
Haapsalu tragöödia: Kasvatajad ei pidanudki laste juures olema
Lein ja raev
Politsei lõpetas Haapsalu väikelastekodu põlengu uurimise kellelegi süüdistust esitamata. Kuue lapse vanemad nõuavad uurimise jätkamist. Nad kahtlustavad, et kasvatajad olid jätnud lapsed omapäi.
FOTO:
Tänavu 27. veebruaril liikus Haapsalu metsakalmistul lühike rongkäik. Neli meest kandsid hiiglaslike hangede vahel väikest kirstu. Äsja oli õigeusu kirikus lõppenud jumalateenistus, kus jäeti hüvasti 12aastase Valeriaga. Papp paotas kirstukaant vaid korraks, kuid Valeria isa Aleksander keeras sel hetkel pilgu kõrvale. Ta ei tahtnud näha oma tütre nägu, kes unepealt hirmsas kuumas ägedasse vingumürgitusse suri. Valeria oli üks kümnest, kes nädal varem Haapsalu lastekodu põlengus hukkus. Seitse kuud hiljem, 20. septembril istub Aleksander Haapsalu promenaadil, kooruva värviga rohelisel pingil. Kuigi Aleksander elab mahapõlenud Haapsalu lastekodust kõigest saja meetri kaugusel – lastekodu aed paistab aknast – ei lähe ta enam sealt mööda. Hiljuti läks korra, kuid siis hüüdis üks lastekodupoiss rõõmsalt üle aia: „Kas tulid Valeriale järele?“ Aleksandrit vapustas see hingepõhjani. Eelmisel nädalal sai mees uue vapustuse osaliseks. Koos teiste hukkunud laste vanematega sai ta kätte Haapsalu lastekodu põlengu uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Dokument teatas, et kümme inimest hukkusid tulekahjus, kuid keegi pole süüdi. Selline järeldus tundub kuue ohvri perekondadele täiesti arusaamatu. „Toimus Eesti riigi üks suuremaid katastroofe ja süüdlast nagu polekski?“ imestab Aleksander. Kui ta hakkas üle Eesti ükshaaval üles otsima ülejäänud hukkunute peresid, selgus, et teisedki tunnevad sama. Vanemad otsustasid, et üht kriminaalasja ei saa nii lihtsalt lõpetada. Selleks kavatsevad nad vaidlustada uurimise lõpetamise riigiprokuratuuris, selleks on neil aega reedeni. Loobus vaid üks pere, kelle laps oli kõige raskemas seisundis. Ülejäänud kolmel hukkunul omaksed puudusid. „Võib öelda, et seisame tegelikult üheksa lapse eest. Riik on rikkunud nende laste põhiseaduse järgset õigust ning nüüd nagu selgub, süüdlast polegi?" küsib Aleksander. "Riigile meeldiks, et neid lapsi polnukski olemas. Aga olid.“ Kui Valeria 21. veebruaril 1998. aastal sündis, ei osanud vanemad oodata Downi sündroomiga last… Kuidas Valeria Haapsalu lastekodusse sattus ja miks teda saatuslikul nädalavahatusel koju ei viidud, värskest Eesti Ekspressist.