23.02.2011, 00:06
Haapsalu tulekahju läbi seitsmeaastase tüdruku silme
Seitsmeaastane tüdruk pääses Haapsalu tragöödiast eluga. Mida räägivad juhtunust tema, tema vanavanemad ja appi tõtanud vabatahtlikud?
FOTO:
Henriette sünnib märtsis 2003 raske puudega. Arstid diagnoosivad vesipea ja seljaajusonga. See on tema verinoortele vanematele nii suur šokk, et nad loobuvad lapsest juba sünnitusmajas. Henriette jääb pooleks aastaks Tallinna lastehaiglasse. Üks operatsioon järgneb teisele. Võitlus käib elu peale. Ainsad, kes lisaks arstidele selles võitluses väikesele Henriettele kaasa elavad, on tema vanaema, vanaisa, kaks onu ja tädi. Nad võitlevad Henriettele välja parima koha, kus temasugused haiged lapsed Eestis elavad - Haapsalu väikelastekodu. Väikese Henriette elu hakkab kulgema haiglates, operatsioonisaalides ja ratastoolis. Ta on lühikese elu ajal olnud nii palju kordi narkoosi all, et vanaemal läheb arvestus sassi. Neid kordi on kümneid. Henriette on isegi Saksamaal kaks korda ravil käinud, vanaema kaasas. „Ikkagi oma,“ ütleb vanaema lapselapse kohta, ja see on Henriettele kõige tähtsam teadmine. Et ta on kellegi oma. Möödunud pühapäeval sai Henriette vanaema ühelt tuttavalt telefonikõne. „Haapsalu põleb, kas sa tead ikka?! “küsis tuttav. Ei, Henriette vanaema ja vanaisa ei teadnud sellest midagi. Oli rahulik laisk päikeseküllane pühapäev, terve Eesti elas kaasa Tartu maratonile. Aga siiski – Henriette vanaema valib kiiresti Haapsalu väikelaste juhataja Eve Kabina numbri…