Jaanuari lõpp aastal 2013. Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudi direktor professor Anu Toots otsustab vallandada oma instituudis majandust ja turundust õpetava Hannese*, sest tema hinnangul on mees töölepingut rikkunud.

Sulg sappa

Hannes on ülikoolis ametis olnud kuus ja pool aastat. Suhted instituudi direktoriga läksid tema sõnul teravaks mõni kuu varem. „Esitasin instituudi nõukogus küsimusi rahakasutuse osas, see Tootsile ei meeldinud,“ ütleb ta.

Instituudis on käimas suur turismiuuring. Hannese sõnul oli probleemiks uuringuankeetide väljatrükk: küsitleda oli kavas tuhandeid inimesi, igal ankeedilehel pidi olema unikaalne kood.

PROFESSOR ANU TOOTS: Lasi oma alluva kõigepealt lahti ja siis kirjutas halva iseloomustuse. Foto: Tairo Lutter

„Mul ei lubatud seda trükitööd väljast tellida, instituudi enda printer tööga toime ei tulnud,“ räägib Hannes.

Projekti tellinud turismiettevõtete seas valitseb rahutus – paar spaad on juba teatanud, et ei soovi osaleda. Teised ettevõtted ootavad ankeete, neid ei ole. Hannes ei ilmu kokkulepitud kohtumisele turismiettevõtjatega.

2013. aasta jaanuari algul kirjutab Hannes Tootsile e-kirjas, et soovib uuringus seni tehtud töö eest 6000–7000 eurot tasu. Mees teatab, et andmete ostmisest on huvitatud teised ettevõtted, kes talle senikogutu eest sellist summat pakuvad.

Seepeale nõuab Toots: Hannes kirjutagu alla paberile, et tagab turismiuuringus kogutud andmete kaitse. Seda allkirja Hannes ei anna.

Kaks nädalat hiljem otsustab Toots Hannese vallandada.

Hannes pole sellega nõus ning pöördub töövaidluskomisjoni. Kolm kuud hiljem saab komisjoni vahendusel allkirjad paber, et Hannese tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel. „Tallinna ülikool maksis mulle kompensatsiooni ebaseadusliku vallandamise eest,“ ütleb ta.

Mees jätkab loengute lugemist kahes teises kõrgkoolis.

Pakkumine Saksamaalt, kuupalk 10 000 eurot

2014. aastal kuuleb Hannes tuttavate kaudu, et Saksamaal on tema tuttav finantskonsultant ja analüütik Gerhard* loomas nõuniku ja noorem­analüütiku ametikohta. Hannes otsustab kandideerida ning paneb teele oma avalduse ja CV. Mais kutsutakse ta Saksamaale tööintervjuule. Juunis saadab Gerhard tagasiside intervjuu kohta.

Jutt läheb konkreetseks. Hannese sõnul lubas Gerhard, et esialgu aasta kestva projekti juures töötades on palk 10 500 eurot kuus. Saksamaal korterit üürides tuleb arvestada 1700–2200eurose väljaminekuga.

Hannese endisi töökohti guugeldades võtab Gerhard ühendust Anu Tootsiga ning palub, et too Hannest iseloomustaks.

Toots kirjutabki juulis ingliskeelse iseloomustuse ja paneb selle posti.

Mõni nädal hiljem saab Hannes Gerhardilt kirja. Sakslane teatab, et seoses Tootsi kirjutatud iseloomustusest välja tulnud negatiivse infoga ei saa Hannes tema juures tööd.

Rahanduse valdkonnas on usaldusväärsus üks olulisemaid tööle saamise kriteeriume ning igasugune negatiivne info, isegi kui see osutub hiljem vääraks, kahjustab inimese mainet oluliselt ja pöördumatult, seisab Gerhardi kirjas.

Hannese sõnul püüdis ta seejärel Tallinna ülikoolist kaks korda küsida, millise iseloomustuse ülikool tema kohta on Saksamaale läkitanud. „Kahel korral nad eitasid, et mingi selline paber üldse olemas oleks,“ ütleb mees.

TALLINNA ÜLIKOOL: Pealtnäha teisejärguline vaidlus läks koolile kalliks maksma. Foto: Eero Vabamägi

2015. aastal annab Hannes Tallinna ülikooli kohtusse. Kahjunõude suurus on 159 581,37 eurot.

Hannese sõnul arvutas ta selle summa kokku nii: projekt Saksamaal pidi esialgu kestma aasta, kuupalgaks oli lubatud maksta 10 000 eurot, aastas kokku 120 000 eurot. Tootsi kirjutatud iseloomustuse tõttu ta töökohta ei saanud.

Mainekahju oli mehe enda hinnangul väärt 25 000 eurot. Lisaks viivised kahjutasu maksmisega viivitamise eest ning kohtukulud.

Samuti nõuab Hannes, et Tallinna ülikool lükkaks ümber Anu Tootsi kirjas olnud valeväited:

a) jaanuaris 2013 oli professor Anu Toots sunnitud kasutusele võtma erakorralised meetmed ja Hannese vallandama;

b) Hannes ei ole suutnud saada tööd püsival ametikohal mitmetes Eesti kõrgharidusasutustes;

c) Tallinna ülikooli üliõpilaste tagasiside Hannese tööle oli küllalt kriitiline ning teda süüdistati ebaõiglases ja läbipaistmatus hindamises;

d) Hannes ei täitnud korrektselt oma kohustusi seoses Eesti terviseturismi ühenduse projektiga, ta keeldus üle andmast projekti käigus kogutud andmeid ning ähvardas müüa andmed kolmandatele isikutele.

Mehe sõnul olid Tootsi kirjas tema kohta ka ebakohased väärtushinnangud:

a) Hannese teostatud õppetöö kvaliteet oli keskmine; b) Hannes on emotsionaalselt väga ebastabiilne ja liiga kõrge enesehinnanguga ning tema isiksus on ilmselt põhjuseks, miks ta pole mitmes Eesti ülikoolis saanud püsivat tööd.

Saksa ärimehele Hannest iseloomustades avaldas Anu Toots delikaatseid isikuandmeid, mida oleks tohtinud teha vaid Hannese loal. Seda luba Tootsil polnud. Võlaõigusseadus annab Hannesele õiguse nõuda kahjude hüvitamist, seisab hagiavalduses.

Ringkonnakohus: ülikool eksis

Tallinna ülikool vaidleb vastu: Hannes pole esitanud ühtki tõendit, et Saksamaa tööandja isik üldse on olemas ja võimeline maksma palka 10 000 eurot kuus.

Anu Tootsi poole pöördus Gerhard kui eraisiku poole, Tootsil polnud volitust Tallinna ülikooli esindada, väidab ülikool. Isegi kui Tootsi kiri on Tallinna ülikooli arvamusena käsitletav, siis faktiväited pole valed ega hinnangud ebakohased. Isikuandmete kaitse reegleid pole rikutud.

2016 teeb Harju maakohus otsuse – Hannese hagi jääb rahuldamata. Lisaks mõistetakse talt Tallinna ülikooli kasuks välja ligi 10 000 eurot menetluskulusid.

Kohus peab arutluskäigus oluliseks küsimust, kas Tootsi väited on faktiliselt kontrollitavad. Kui jah, peab Tallinna ülikool neid tõestama. Või on tegu subjektiivsete hinnangutega, mille faktiline kontrollimine pole võimalik?

Kuid Hannes ei jäta. Ta kaebab asja edasi ringkonnakohtusse.

Tänavu jaanuaris teebki Tallinna ringkonnakohus otsuse: Hannese hagi tuleb osaliselt rahuldada. Neljast iseloomustuses olevast väitest kolm on ebaõiged, turismiuuringut puudutav jääb jõusse.

Kahjusummat kärbib kohus jõuliselt. Nii lahutatakse maha tulumaks, mida Hannes pidanuks 10 000eurose palga pealt Saksamaal maksma, samuti korteri üüriks kuluv summa ning töötasu, mida Hannes teenis Eestis õppejõuna töötades selle aasta jooksul, mil ta Saksamaal võinuks olla.

Moraalse kahju hindab kohus Hannese nõutud 25 000 asemel 3000 euro suuruseks.

Koos viivistega tuleb Tallinna ülikoolil siiski välja käia ligi 48 000 eurot.

Lisaks peab ülikool saatma ingliskeelse kirja Gerhardile, milles Tootsi poolt kirja pandud neljast väitest kolm tunnistatakse valeks.

Ülikool loobub edasisest protsessimisest. Rektori allkirjaga kiri läheb Saksamaale teele, kahjusumma jõuab Hannese kontole.

Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll saadab ülikooli rektoraadi poolt Ekspressile ühe lause: „Kahe astme kohtud on teinud oma otsuse seoses vaidlusega endise töötaja ja ülikooli vahel ning sellega loeb ülikool vaidluse lõppenuks.“

Anu Toots võtab toru, kuid kuulnud, milles küsimus, ütleb ta vaid: „Ma ei kommenteeri seda.“ Telefon hakkab andma kinnist tooni.

2015. aastast ta enam instituuti ei juhi, ent jätkab samas sotsiaalpoliitika professorina

Igal nädalal iseloomustavad Eestis tööandjad oma endisi töötajaid. Sugugi kõik need iseloomustused ei sisalda vaid kiidukõnet. Kui paljud Hannese eeskujul kohtusse tõttavad?

*Nimed muudetud.