Hardo Pajula : Tõenäoline on ekspordi kasvul rajaneva elavnemise raugemine
Statistikaameti täna hommikul avaldatud andmete kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleva aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%. Aasta arvestuses suurenes SKT esmakordselt pärast 2007. aasta viimast kvartalit, mil kasv küündis veel üle 5%. Kvartaalne kasv pöördus positiivseks juba eelmise aasta lõpus, kui sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT annualiseeritud kasvutempo tõusis 5,8%-ni. Selle aasta esimesel kolmel kuul langes kõnealune näitaja 4,3%-ni, kuid tõusis möödunud kvartalis taas 7,8%-ni, mis on viimase kolme aasta parim näitaja.
Kasvu mootoriks on töötlev tööstus
Üheaegselt ümbervaadatud kasvunumbriga – võrreldes kuu aega tagasi avaldatud esialgse hinnanguga oli täna avaldatud number 0,4 protsendipunkti väiksem – avaldas statistikaamet täna ka kasvu allikate tundmaõppimiseks vajalikud üksikasjalikumad andmed. Laias laastus kinnitavad need seda, mida me oma varasemates nädalaülevaadetes korduvalt rõhutanud oleme: viimaste kvartalite majanduskasv on kahekäiguline; välisnõudluse tuules purjetavad tegevusalad on kiiruse üles võtnud, samal ajal kui sisenõudluses kestab endiselt kõrgest töötusest ja võlakoormuse vähendamisest tingitud tuulevaikus. Nii kasvas töötleva tööstuse kogutoodang teises kvartalis aastatagusega võrreldes koguni 20% – viimati oli kasvutempo sel tasemel 2000. aasta lõpus –, mis tõstis selle sektori kasvupanuse 2,4%-ni. Harusiseselt on kõige parema hoo sisse saanud elektriseadmete ja puidukaupade tootmine, need kaks andsid kogu sektori kasvupanusest üle poole. Töötleva tööstuse kõrval tõukasid teise kvartali majanduskasvu veel veel metsa-, mäe- ja energiatööstused, finantsvahendus ja kinnisvara ning muud äritegevused. Loetletud tegevusalade panus jäi ka üheskoos töötleva tööstuse omast siiski poole väiksemaks.
Kõige suuremaks kasvupiduriks on endiselt ehitussektor, mille kogutoodang langes teises kvartalis veel 8% – mis on küll oluliselt vähem kui esimese kvartali ligi 30%-line miinus – ja mis võttis SKT kasvutempost maha seega 0,5%.
Nõudluskomponentide kasvupanuste analüüs näitab aga huvitaval kombel seda, et peaaegu kogu kasv tuli investeeringutest varudesse ehk siis laojääkide suurenemisest. Selle elemendi kasvupanus oli teises kvartalis koguni 8,1%, see on siis üle kahe ja poole korra kõrgem kui SKT
kasv tervikuna. Märkimisväärne on ka see, et viimased kaks aastat majandust vedanud netoekspordi kasvupanus muutus viimases kvartalis taas negatiivseks: kuigi kaupade ja teenuste väljaveo kasvutempo ulatus teises kvartalis igati muljetavaldava 18%-ni, oli sisseveo juurdekasv veel viie protsendipunkti võrra kõrgem. See tähendab aga seda, et teises kvartalis kasvas majandus juba sisenõudluse toel – järeldus, mis on esmapilgul näilises vastuolus meie kahekäigulise kosumise teesiga.
Viimane tõsiasi peaks meie juhtlooga aga siiski suhteliselt hõlpsasti lepitatav olema. Kuigi täpsemad andmed puuduvad, võiks arvata, et enamik teises kvartalis varudesse tehtud investeeringutest on määratud rahuldama ikkagi esmajoones välisnõudlust. Ehk siis eelolevates kvartalites peaks netoeksport taas varude arvelt juhtohjad enda kätte saama. Üldiselt peetakse varude märkimisväärset tõusu müügiraskuste ja surutise etteaimajaks. Käesoleval juhul ei pruugi see nii olla, sest tsükli põhjas müüsid ettevõtted oma laod tühjaks ja suur osa maailmamajanduse kosumisest viimastes kvartalites ongi olnud tingitud püüdlusest kaubavarude seis taas nende tavapärasele tasemele tõsta. Ent teise kvartali SKT statistika näib siiski ütlevat, et me ei tohiks end viimaste kuude üldiselt healoomulisest uudistevoost liiga kaasa lasta kiskuda. Kui äsjane elavnemine on olnud tingitud tõepoolest esmajoones kaubavarude kogumisest, siis jääb selle mõju paratamatult ajutiseks.
Otseinvesteeringud kergitasid reserve
Lisaks hommikul statistikaameti avaldatud teise kvartali SKT numbritele tuli Eesti Pank keskpäeval lagedale sama kvartali maksebilansi andmetega. Silmatorkav on see, et esmakordselt lõpetasid maksebilansi kõik kolm peamist kontot üheaegselt plusspoolel. Jooksevkonto ülejääk kasvas möödunud kvartalis 85 miljoni euroni (2,4% SKT-st), peaasjalikult toetusi kätkeva kapitalikonto ülejääk – erinevus jooksevkonto jooksvate ülekannete kontoga ei ole siin väga suur – oli üsna samas suurusjärgus (76 miljonit eurot) ja, mis veelgi olulisem, üle tüki aja jõudis kergesse
plussi (30 miljonit eurot) ka finantskonto. Ühtekokku kasvasid Eesti rahvusvahelised reservid eelnimetatud arengute tulemusel siis teises kvartalis 210 miljoni euro võrra, mis on samuti üks viimaste aastate paremaid tulemusi.
Kui jooksevkonto ülejääk kasvas peamiselt teenuste ekspordi toel, siis finantskonto paranes peamiselt otseinvesteeringute arvel. Teises kvartalis ulatus riiki tulnud ja siit väljunud otseste kapitalimahutuste vahe koguni 280 miljoni euroni, mis on küll tublisti vähem kui 2009.
viimase kvartali rekordilähedane 470 miljonit krooni, kuid siiski üks läbi aegade kõrgemaid. Ka pankade kaudu läks teises kvartalis tunduvalt vähem raha välja kui see viimasel paaril aastal tavapärane on olnud. Kui veel esimeses kvartalis viisid pangad Eestist ühtekokku 465 miljonit eurot, siis teises kvartalis oli see näitaja üksnes 30 miljonit eurot. Eestis tegutsevate pankade koguvõlgnevus mitteresidentidest pankade ees – mis tulenevalt Eesti pangandussüsteemi iseärasustest – on peaaegu täiel määral tütarde võlgnevus oma emapankade ees on nüüd alates tsükli tipust langenud 2,2 miljardi euro võrra. Ning viimastel kuudel on selle näitaja kasvutempo stabiliseerunud negatiivse 15% piirimail.
Eesti majanduse väljavaated sõltuvad eelolevates kvartalites suuresti sellest, kui kiiresti ja millisel määral sisenõudlus välisnõudlusele toeks tuleb. Väga järske arenguid siin ilmselt põhjust siiski oodata ei ole, kuigi registreeritud töötute arv on alates aprillist oluliselt langenud, püsib töötuse määr endiselt väga kõrgel ja ka uue laenuralli väljavaated – selle soovitavusest rääkimata – on esialgu üsna tagasihoidlikud.
