23.05.2007, 00:00
Hauakaevaja sattus ämmale haua kaevamise eest juurdluse alla
Kalmistu süüdistab elukutselist hauakaevajat hauarüvetamises, sest mees keeldus teenust ostmast ja kaevas ise oma surnud ämmale viimse puhkepaiga.
Pealinna kaheksat rahulat haldava Tallinna Kalmistute
administratsioonile ei tee kurioosne juhtum nalja. Nende sõnul viiks
provintsis tihti käibiv tava, et haua kaevavad lähedased talgu
korras, suurlinna surnuaedadel anarhiani. Selline isetegevus on nende
arust avaliku korra rikkumine või halvemal juhul hauarüvetamine,
mida tuleb politsei abiga takistada.
21aastase augukaevaja staažiga Andres Siim ei näe aga ühtki head põhjust, miks ta pidi maksma ligi 2000 krooni töö eest, mida ta teistel kalmistutel niigi peaaegu iga päev teeb. Ehkki Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri on selles osas üldsõnaline, ähvardab kadunukese peret nüüd “pimedalt” haua kaevamise eest trahv.
Ootamatu konflikt sai alguse kuu aega tagasi, 20. aprillil, kui oma 82. eluaastal lahkus meie seast staažikas lasteaia söögitädi Ira Koiksoo. Tema viimase teekonna korraldamine läks tõrgeteta, kuni tütar Maarika Siim mainis Pärnamäe kalmistu kontoris, et pere ei soovi hauakaevamise teenust.
“Teenindaja leebelt öelda erutus ja teatas, et nemad on Tallinna linna munitsipaalmaa ja ma olen seega kohustatud neilt teenust tellima,” räägib Maarika, kelle sõnul pole keegi talle näidanud ühtegi seadust, mis k e e l a k s ise hauda kaevata ja k o h u s t a k s teenust ostma.
Kui enamik leinajaid oleks olukorraga leppinud, siis ise teenindajana töötav Maarika ei näinud
selleks põhjust, sest tal endal on professionaalne hauakaevaja kodus olemas. Nimelt on tema abikaasal, varem ise Pärnamäe kalmistul töötanud Andres Siimul firma, mis tegeleb hauapiirete paigaldamise ja matustega.
Kadunukese tütar palus, et kalmistu lubaks augu ise kaevata. “Minu jaoks sel hetkel vahet polnud ja pole tänaseni, mis vormis see luba oleks väljastatud – kas Andres Siimule kui väimehele või Andres Siim OÜ-le, kus vastavad teenused kõik B-kaardil kirjas.”
Pärast pikka ja kohati kirglikuks kiskunud mõttevahetust pandi Maarika Siimu sõnul suurde kaustikusse rohelise viltpliiatsiga kirja – KAEVAB ISE – ja daam lahkus kontorist teadmisega, et mees võib töö ära teha. Aga kui Andres kolm päeva hiljem koos sõbraga Pärnamäel labida mulda lõi, oli – plaksti – kohal Tallinna Kalmistute juhataja tükkis politseiga.
Kätš augu ümber
“Sattusin peale juhuslikult,” kinnitab juhataja Jaak Taevas. “Küsisin – millega härrad tegelevad? Mult küsiti ka kohe vastu – kus see kirjas on, et ise hauda kaevata ei tohi.” Tema sõnul ei tasunud omaksed kalmistule sentigi ja ta pareerib ka väite, nagu oleks kaeveluba suusõnal antud. “Kui nad jätavad raha maksmata, siis kuidagi ei tohiks tekkida mõtet, et kõik on korras ja luba olemas.”
Tunded kuumenesid. Mehi, kes toimetasid pere hauaplatsil, kus juba lebas Ira varem lahkunud abikaasa Endel, süüdistati nende endi sõnul hauarüvetamises. Politseipatrull leidis, et juhtum ei kuulu nende kompetentsi, võttis andmed ja lahkus. Kuniks auku edasi kaevati (sängitamine seisis ju ees järgmisel päeval), kutsus kalmistu juhtkond välja munitsipaalpolitsei.
Korravalvureid oodates vaieldi edasi. “Ma pidin kuulma päris pikka juttu ikka sellest, et nad on haldajad, see on linna maa ja kui ma ei taha hauakaevamise eest maksta, siis ma peaksin oma ema kuskile mujale kalmistule matma, mis on Tallinna piiridest väljaspool,” on Maarika nördinud. “Samas väideti, et kui ma ametlikku teenust ei telli, siis minu ema nime ei kanta sisse dig itaalsesse andmebaasi ja see tähendab, et teda nagu polekski maetud!”
Kalmistu on paindumatu. “Kui me lubaksime niisugust anarhiat, ei teaks me iial, kes kuhu maetud on,” väidab Jaak Taevas. “Me vastutame andmete õigsuse eest, mis on registrisse kantud.” Tema jutust selgub tõesti, et kui matuse eest pole tasutud, siis seda ametlikult ei toimunud. Kalmistute andmebaasi programm nimelt ei luba matust enne registreerida, kui selle eest on trükitud arve.
Et munitsipaalpolitsei saabudes oli auk liivases pinnases juba valmis, ei jäänud neil üle muud kui “kuriteopaigast” pilti teha. “Kalmistu juhataja pakkus veel diili, et kui ma nüüd selle raha ikka ära nõustun maksma, siis ta ei pane asja suure kella külge,” meenutab Maarika, kes ei saa aru, miks peaks üks hauakaevaja teisele maksma 1970 krooni, pealegi töö eest, mis juba tehtud.
“Kalmistu aia taga seisab terve plejaad punaste ninadega tegelasi, kes oleksid valmis seda tööd tegema. Kui me seda pretsedenti lubaksime, oleksid nad meil kõik platsis ja mataksid oma äiasid ja ämmasid,” leiab Jaak Taevas. 105 hektari suurusel Pärnamäe kalmistul on ametlikult tööl kolm hauakaevajat.
“Küsisin, et kui ma ikka keeldun, mis siis saab. Ajate haua kinni, jätan matused ära, toon homme laiba – jõhker väljend, aga olin šokis – kontorisse laua peale või?” kaotas Maarika oma sõnul kannatuse. Solvunud omaste meelest huvitab kalmistufirmat tegelikult ainult raha, jutt korrast ja eeskirjadest on ainult suitsukate.
Provokatsioon ämma põrmuga
Ira matus läks vahejuhtumiteta, kuid sellega pole veel asi aamen. Läinud nädalal käisid Maarika ja Andres Siim politseis tunnistusi andmas (munitsipaalpolitsei veeretas asja tagasi tavapolitsei menetleda) ning ootavad, kas ja milline karistus neile määratakse. Perekond on veendunud, et ei rikkunud ei seadust ega moraali.
Tegelikult on see teine kord Pärnamäe ajaloos, kui midagi sellist juhtub. Endine Metsakalmistu juhataja Ahto Nahkor, kes praegu ajab samas valdkonnas eraäri, on teadaolevalt ainus inimene Eestis, kes seni illegaalse haua kaevamise eest trahvi saanud. Kolm aastat tagasi kaevas Nahkor tuttava jaoks samuti väljaspool ametlikku süsteemi Pärnamäel augu. Talle kutsuti samuti politsei ja asi lõppes 300kroonise trahviga.
Jaak Taevase jutust selgub, et kalmistu ei kaitse oma monopoli, vaid hoopis eraettevõtjad püüavad sellest ärist vägisi ja risti ette löömata tükki haugata. Tema sõnul on Andres Siim ja Ahto Nahkor sõbrad ning juhtumid omavahel seotud. “Antud juhul on tegu provokatsiooniga,” usub Taevas. “Jälle prooviti, kas õnnestub. Praegu ei olnudki püüet kokku leppida, vaid püüti demonstreerida üleolekut korrast ja seadustest.”
21aastase augukaevaja staažiga Andres Siim ei näe aga ühtki head põhjust, miks ta pidi maksma ligi 2000 krooni töö eest, mida ta teistel kalmistutel niigi peaaegu iga päev teeb. Ehkki Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri on selles osas üldsõnaline, ähvardab kadunukese peret nüüd “pimedalt” haua kaevamise eest trahv.
Ootamatu konflikt sai alguse kuu aega tagasi, 20. aprillil, kui oma 82. eluaastal lahkus meie seast staažikas lasteaia söögitädi Ira Koiksoo. Tema viimase teekonna korraldamine läks tõrgeteta, kuni tütar Maarika Siim mainis Pärnamäe kalmistu kontoris, et pere ei soovi hauakaevamise teenust.
“Teenindaja leebelt öelda erutus ja teatas, et nemad on Tallinna linna munitsipaalmaa ja ma olen seega kohustatud neilt teenust tellima,” räägib Maarika, kelle sõnul pole keegi talle näidanud ühtegi seadust, mis k e e l a k s ise hauda kaevata ja k o h u s t a k s teenust ostma.
Kui enamik leinajaid oleks olukorraga leppinud, siis ise teenindajana töötav Maarika ei näinud
selleks põhjust, sest tal endal on professionaalne hauakaevaja kodus olemas. Nimelt on tema abikaasal, varem ise Pärnamäe kalmistul töötanud Andres Siimul firma, mis tegeleb hauapiirete paigaldamise ja matustega.
Kadunukese tütar palus, et kalmistu lubaks augu ise kaevata. “Minu jaoks sel hetkel vahet polnud ja pole tänaseni, mis vormis see luba oleks väljastatud – kas Andres Siimule kui väimehele või Andres Siim OÜ-le, kus vastavad teenused kõik B-kaardil kirjas.”
Pärast pikka ja kohati kirglikuks kiskunud mõttevahetust pandi Maarika Siimu sõnul suurde kaustikusse rohelise viltpliiatsiga kirja – KAEVAB ISE – ja daam lahkus kontorist teadmisega, et mees võib töö ära teha. Aga kui Andres kolm päeva hiljem koos sõbraga Pärnamäel labida mulda lõi, oli – plaksti – kohal Tallinna Kalmistute juhataja tükkis politseiga.
Kätš augu ümber
“Sattusin peale juhuslikult,” kinnitab juhataja Jaak Taevas. “Küsisin – millega härrad tegelevad? Mult küsiti ka kohe vastu – kus see kirjas on, et ise hauda kaevata ei tohi.” Tema sõnul ei tasunud omaksed kalmistule sentigi ja ta pareerib ka väite, nagu oleks kaeveluba suusõnal antud. “Kui nad jätavad raha maksmata, siis kuidagi ei tohiks tekkida mõtet, et kõik on korras ja luba olemas.”
Tunded kuumenesid. Mehi, kes toimetasid pere hauaplatsil, kus juba lebas Ira varem lahkunud abikaasa Endel, süüdistati nende endi sõnul hauarüvetamises. Politseipatrull leidis, et juhtum ei kuulu nende kompetentsi, võttis andmed ja lahkus. Kuniks auku edasi kaevati (sängitamine seisis ju ees järgmisel päeval), kutsus kalmistu juhtkond välja munitsipaalpolitsei.
Korravalvureid oodates vaieldi edasi. “Ma pidin kuulma päris pikka juttu ikka sellest, et nad on haldajad, see on linna maa ja kui ma ei taha hauakaevamise eest maksta, siis ma peaksin oma ema kuskile mujale kalmistule matma, mis on Tallinna piiridest väljaspool,” on Maarika nördinud. “Samas väideti, et kui ma ametlikku teenust ei telli, siis minu ema nime ei kanta sisse dig itaalsesse andmebaasi ja see tähendab, et teda nagu polekski maetud!”
Kalmistu on paindumatu. “Kui me lubaksime niisugust anarhiat, ei teaks me iial, kes kuhu maetud on,” väidab Jaak Taevas. “Me vastutame andmete õigsuse eest, mis on registrisse kantud.” Tema jutust selgub tõesti, et kui matuse eest pole tasutud, siis seda ametlikult ei toimunud. Kalmistute andmebaasi programm nimelt ei luba matust enne registreerida, kui selle eest on trükitud arve.
Et munitsipaalpolitsei saabudes oli auk liivases pinnases juba valmis, ei jäänud neil üle muud kui “kuriteopaigast” pilti teha. “Kalmistu juhataja pakkus veel diili, et kui ma nüüd selle raha ikka ära nõustun maksma, siis ta ei pane asja suure kella külge,” meenutab Maarika, kes ei saa aru, miks peaks üks hauakaevaja teisele maksma 1970 krooni, pealegi töö eest, mis juba tehtud.
“Kalmistu aia taga seisab terve plejaad punaste ninadega tegelasi, kes oleksid valmis seda tööd tegema. Kui me seda pretsedenti lubaksime, oleksid nad meil kõik platsis ja mataksid oma äiasid ja ämmasid,” leiab Jaak Taevas. 105 hektari suurusel Pärnamäe kalmistul on ametlikult tööl kolm hauakaevajat.
“Küsisin, et kui ma ikka keeldun, mis siis saab. Ajate haua kinni, jätan matused ära, toon homme laiba – jõhker väljend, aga olin šokis – kontorisse laua peale või?” kaotas Maarika oma sõnul kannatuse. Solvunud omaste meelest huvitab kalmistufirmat tegelikult ainult raha, jutt korrast ja eeskirjadest on ainult suitsukate.
Provokatsioon ämma põrmuga
Ira matus läks vahejuhtumiteta, kuid sellega pole veel asi aamen. Läinud nädalal käisid Maarika ja Andres Siim politseis tunnistusi andmas (munitsipaalpolitsei veeretas asja tagasi tavapolitsei menetleda) ning ootavad, kas ja milline karistus neile määratakse. Perekond on veendunud, et ei rikkunud ei seadust ega moraali.
Tegelikult on see teine kord Pärnamäe ajaloos, kui midagi sellist juhtub. Endine Metsakalmistu juhataja Ahto Nahkor, kes praegu ajab samas valdkonnas eraäri, on teadaolevalt ainus inimene Eestis, kes seni illegaalse haua kaevamise eest trahvi saanud. Kolm aastat tagasi kaevas Nahkor tuttava jaoks samuti väljaspool ametlikku süsteemi Pärnamäel augu. Talle kutsuti samuti politsei ja asi lõppes 300kroonise trahviga.
Jaak Taevase jutust selgub, et kalmistu ei kaitse oma monopoli, vaid hoopis eraettevõtjad püüavad sellest ärist vägisi ja risti ette löömata tükki haugata. Tema sõnul on Andres Siim ja Ahto Nahkor sõbrad ning juhtumid omavahel seotud. “Antud juhul on tegu provokatsiooniga,” usub Taevas. “Jälle prooviti, kas õnnestub. Praegu ei olnudki püüet kokku leppida, vaid püüti demonstreerida üleolekut korrast ja seadustest.”
Matmise mängureeglid
- Keeld ise hauda kaevata tuleb haldaja sõnul Tallinna linna kehtestatud kalmistute kasutamise eeskirja punktist nr 18, mis ütleb, et “haua kaevamine toimub kalmistu töötaja korraldamisel” ja “muldasängitamine töötaja osavõtul”.
- Oponentide sõnul ei tähenda see, et töö peab ära tegema kalmistu töötaja. Sätet peaks nende arust tõlgendama ehitusjärelevalve eeskujul, kus ametnik määrab tegevuse piirid, aga töö võib teostada vabalt valitud isik.
- Tallinna Kalmistud on kõigutamatu, et volitatud hauakaevaja saab olla üksnes ja ainult nende firma töötaja. Seega ainus teoreetiline võimalus lähedasele ise haud kaevata on end ajutiselt kalmistule tööle vormistada.