Kott olgu lapsele paras
Kui laps ise valiks koolikotti pigem selle värvi või piltide ja muude kaunistuste järgi, siis lapsevanem peaks jälgima, et tervist silmas pidades peab kott eelkõige olema lapsele paras. See tähendab, et kindlasti tuleks kotte poes selga proovida, et teada saada, milline neist õigesti õlgadel istub. Kui vanemad koolijütsid eelistavad koolikotina ka üleõla-ja pehmeid seljakotte, siis algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lõssi ja kus vihikud-raamatud ei lähe kortsu. Kott peab olema nii suur, et mahutaks vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid.
Väga tähtis on koti seljaosa, mis peaks olema tugev ja polsterdatud. Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui need on samuti polstriga, sest algklassides tuleb lapsel päris palju asju kaasas kanda. Koolikotti tasub põhjalikult uurida nii seest kui ka väljast: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskuid ja sahtleid. Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks.

15% lapse kaalust
Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30 protsenti rohkem kui tavalised seljakotid. Milline aga on ergonoomiline seljakott?
Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Neil on polsterdatud, õhku läbi laskvast materjalist seljaosa ja laiad pehmendustega õlarihmad. Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeefne pind selja kuju, toetades nii lapse selga. Kindla kujuga ranits säilitab oma vormi ja on raamatutest täidetuna kergem kanda kui pehme seljakott, mis jääb alaseljale rippuma.
Koolikotti ostes võib lapsevanem raha kokkuhoiu nimel osta suurema ranitsa, mida laps saaks kanda mitu aastat. Kuid see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilogrammi. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust.
„Rasked ning suured seljakotid võivad tekitada selja-, õla- ja kaelavalusid. Rühile laastavalt mõjuvad üleõlakotid," ütleb massöör Kelli Palmiste. „Risk päeva jooksul kukkuda ja ennast vigastada on selle võrra suurem, mida raskem ja ebakvaliteetsem on kott. Samuti pitsub raske koti puhul õlanärv kinni ning pea- ja kätevalu ei ole sugugi harv tagajärg."



Lapsele tuleb osta eakohaselt ja kaalult sobiv koolikott.
  • Sobilik koolikott algklassilapsele on ranits.
  • Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule.
  • Ranits peab hoidma hästi vormi ja olema stabiilne.
  • Ranits ei tohiks olla laiem lapse õlgade laiusest. Õlapaelad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa peaks olema tugevdatud polstriga.
  • Selleks et lapsel oleks mugavam kooliasju kaasa pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi vahet.
  • Ratastega ranitsad pole soovitatavad, sest need on raskemad.

KOOLISKÄIMIST REGULEERIVAD TERVISEKAITSENÖUDED,

mille põhjal ranitsa lubatud raskus koos sisuga on:

1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt 3 kg,
4.-6. klassi õpilastel 3,5 kg,
7.-9. klassi õpilastel 4,5 kg.

Mõni aasta tagasi terviseameti korraldatud uuringu tulemustest selgus, et kui esimeses klassis ületas koti kaal lubatut 30% juhtudest, siis alates teisest klassist ei vastanud juba 72% õpilaste ranitsate raskus lubatud kaalule.

Allikas: terviseameti sihtuuringu „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus" kokkuvõte