Head uut alternatiivaastat!
"Helistame sõbrale,” ütleb Hannes Võrno vana-aastaõhtu teleprogrammi erisaates ja naeratab julgustavalt kaamerasse. Ent kohe seejärel käib hele plaks. Telekas kustub, lambid pimenevad. Tänavavalgus kaob. Kogu Eestimaal jäävad ainsaks valgusallikaks kuuskedel hubelevad peenikesed küünlad.
Elekter ei tulegi enam tagasi. Järgmisel päeval lõpevad ka kõik bensiini, diiselkütuse, masuudi ja söe varud. Radiaatoritele tekib härmatis ning laevad jäätuvad aeglaselt. Fossiilkütuste ajastu on lõppenud.
Millised oleksid need alternatiivenergia allikad, mida iga perekond sel puhul käepäraselt kasutusele võiks võtta?
Kamin, pliit, pursuika
Hommikul minge retkele lähimale tööstuslikule tühermaale ning tooge koju plekist tünn ja mõned torujupid. Kombineerige neist pursuika, suits juhtige aknast välja. Kütet saate linnalähedasest metsast hagu ja oksi korjates. Jalutuskäik viie kilomeetri kaugusele metsa ja tagasi põletab ligikaudu 2000 kalorit ning selle käigus tekkiv kehasoojus on sõna otseses mõttes maast leitud.
Marek Strandberg, roheline: Üliõpilasena Kesk-Aasias rännates nägin, kuidas seal torud talviti pidevalt kinni külmusid. Selleks puhuks olid seal paneelmajade akendest välja ehitatud torujupid ning tubades olid naftatünnidest või millestki sellisest tehtud pursuikad.
Hillar Aben, akadeemik: Mul on puupliit. Eestlased said ka aastatuhandeid tagasi kuidagi hakkama.
Anto Raukas, akadeemik: Eesti on maa, kus 50 protsenti territooriumist on kaetud metsaga, seetõttu on puiduküte kõige perspektiivsem.
Lihtsameelse inimesena uskusin minagi Eesti Energia juttu, et elektriküte on kõige puhtam, parem ja odavam, ning ehitasin oma maja elektriküttega. Aga tasapisi olen saanud targemaks ja pannud sisse nn Norra kamina, mida saan ka puiduga kütta. Nii et kui elekter ära läheb, siis ma saan rahulikult vähemalt paaris toas sooja.
Ka paneelmajadesse, eriti hruštšovkadesse on võimalik läbi katuse tuua toru ja teha korteritesse kaminad.
Soojustamine
Kümme tundi tegevust korteriseinte soojustamisel tekkide, linade, plankude jm käepäraste esemetega põletab samuti 2000 kalorit, lisaks hakkab eluase teie kehast eraldunud soojust paremini kinni hoidma.
Strandberg: Hoone peaks suutma maksimaalselt sooja pidada.
Raukas: Kui maja korralikult ära soojustada, ega ta nüüd nii hirmus külmaks ei lähegi. Ameerikas on maju, mis üldse sooja ei pea. Aga näiteks Venemaal Habarovskis on olnud olukordi, kus küte on lõppenud – ja ega inimesed päris ära ei surnudki.
Päikesepaneelid
Strandberg: Iga hoone peaks olema varustatud päikesepaneelidega, millega oleks võimalik ka talveaja vähesest valgusest sooja kätte saada. Ma login kohe ilmajaama sisse ja vaatan järele… Täna(kolmapäeval – Toim.)on päikesekiirgus 35 vatti ruutmeetri kohta, teisipäeval tõusis päikeseenergia hulk 80 vatini ruutmeetri pealt. Valge aja keskmine oli umbes 35 vatti. Kui majal on paneele 20 ruutmeetrit, siis tuleks soojusenergia keskmiseks võimsuseks 600 vatti. See oleks sama, kui keskmine õliradiaator töötaks neli-viis tundi.
Kui lisada veel väike tuulik ning väike rapsiõlil töötav diiselgeneraator, siis polekski asi nii hull. Raamatut saaks lugeda ning akud laetuna hoida.
Maaküte
Raukas: Maaküte tasub ennast igal juhul ära. Seda on näha isegi siis, kui teil on tavaline kanaliga garaaž. Kui väljas on 20 kraadi külma, siis garaaži põrandal vesi ära ei külmu. Sellepärast, et kanali kaudu tuleb altpoolt maa soojus, mis kütab garaaži. Maaküttesüsteem on paigaldamisel muidugi kallis, kuid öeldakse, et praegu tasub ta end ära juba kaheksa aastaga.
Sügav auk maa sees
Strandberg: Geotermaalenergia. Mõne koha peal on maakoor õhem ning sealt on võimalik toru abil saada kuuma vett ja auru. Eesti oludes on see suhteliselt lootusetu, aga näiteks Taanis oleks vaja puurida vaid mõnisada meetrit või kilomeeter.
(Märkus: 10 tundi kaevetöid põletab üle 7000 kalori, mis peaks teile tagama tõeliselt sooja olemise. Isegi kui te keeva veeni ei jõua, muutute vähemalt saledaks.)
Alkohol
Raukas: Olen ise geoloog ja me poleks ühtki ekspeditsiooni üle elanud, kui meil poleks piiritust kaasas olnud. Olen ka meistersportlane matkamises. Kui läksime jääkülmast veest läbi, siis nii kui olime jõudnud teisele poole jõge, oli esimene asi piiritus sisse panna. Efekt on muidugi lühiajaline, aga kõige kaunim surm olevat just joodiku surm, kes end purju joob ja siis surnuks külmub.
