Juhtkiri kirjutab, et Mart Laari esimese valitsuse ajal "võttis omandireform kohutavad mõõtmed ja tagastatavate majade üürnikke hakati kohtlema kui elajaid. Stalin vedasi eestlasi Siberisse loomavaguneis, eestlased ise küüditasid oma rahvuskaaslasi kui loomi nende kodust otse tänavale. Kassid-koerad visati järele ja oli hulk juhuseid, kui vanainimene jäigi esimeseks ööks kuuse alla."

Juhtkirja autor Heimar Lenk kirjutab, et on vanainimeste ööseks kuuse alla tõstmist "ise korduvalt pealt näinud".

Sõnaga "sundüürnik" tähistab autor soodusüürnikke, kes Nõukogude Liidu kommunistide tegevuse tõttu sattusid elama teistelt Eesti Vabariigi kodanikelt vägisi ära võetud eramajadesse. NLKP (mis ka Heimar Lengile tundmatu organisatsioon ei ole) tekitatud ebaõigluse kompenseerimiseks kehtestati enam kui kümneks aastaks kord, et soodusüürnikud said maksta turuhinnast mitu korda odavamat üüri.

"Intelligentne opositsioon" üritab tsiviliseeritud debatti, aga ei õnnestu

Kesknädalast leiame ka pealkirja "Ebaintelligentne valitsus ja intelligentne opositsioon", mis kajastab riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini kriitikat maamaksust vabastamise seaduse grammatika kohta.

Samast lehest leiab aga ereda näite intelligentse opositsiooni väitlustasemest.

Koolidirektor Märt Sults kirjutab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest: "Meie riigi tulevikule on silmus kaela visatud. Meie riik nõuab munitsipaalkoolide õpetajatelt kolmandaks aastaks 8,78 tundi (..) tasuta orjatööd; orjatöö kasutamine on praeguses maailmas aga keelatud tegevus.
Samas, õpetajaid on alati peetud sutsu kiiksuga inimesteks, aga kas me oleme siis suisa lollid, kui oleme nõus kinni maksma, sülitades näkku oma õpilastele, aadetele ja professionaalsusele, Toompea veidrike mingi sooja maa savannikooli vibuküttide tasemel vastu võetud otsused."

Küsimus, mia koolipapa Sults sellises keeles lahata püüab, on õppetundide vähendamine nädalas, mistõttu õpetajatel jääb koolis üks tunnivaba päev. Tegelikult võib see kuluda aga järelaitamistundideks.