“On suur lollus olla väga tagasihoidlik, juhul kui on maailmale midagi arukat öelda,” sõnab Marika Mikelsaar ehk MM (ta ise kirjutab nii).

MM kandideeris tänavu aasta naise tiitlile. Ta juhendab kuut doktoranti ja kaheksa on doktorikraadi juba kaitsnud. Excellent-good, seisab tema instituudi tööle oktoobris 2003 antud eksperthinnangus.

Poeriiulilt on igale eestimaalasele võtta Helluse jogurtid ja kreemid, kuhu Mikelsaare töörühm on lisanud ainulaadsed tervistavad laktobatsillid. Patent kuulub Tartu Ülikoolile, selle kavatsevad osta mitmete lääneriikide töösturid.

Abikaasa Raik-Hiio Mikelsaar on ühes ajakirjaloos öelnud, et tema naine on kõige targem naine Eestis.

Üks mõru moment on sellel saavutustereal juures. Mikelsaare õpetaja, emeriitprofessor Akivo Lenzner (76) teatas paar aastat tagasi Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis arstiteadlaste seltskonnas oma juubelil kõnet pidades, et Helluse bakteri eraldas tema, mitte Marika Mikelsaar.

“Tark mees,” hindab MM oma eelkäijat. “Aga see, mida ta väidab, ei saa kuidagi olla tõsi.”

Tartu tüdruku kingitus

Laktobatsillid ehk piimhappebakterid bakterid avastas 19. sajandi lõpus naiste suguteedest Saksa teadlane Albert Döderlein.

Kuulus Vene mikrobioloog Ilja Metšnikov viitas juba 20. sajandi algul Kaukaasia mägilaste kõrge ea seosele kitsepiimajogurtis sisalduvate laktobatsillidega.

Tartu Ülikoolis tabas piimhappebaktereis peituva teaduspotentsiaali ära Akivo Lenzner 1950ndate alguses ning rajas avangardse uurimissuuna. Teadvustus laktobatsillide roll organismi tasakaalustava ja poolpatogeenseid mikroorganisme vaoshoidva jõuna. Siis huvitusid asjast N Liidu kosmonaudid.

1960ndatel tõid Moskva rongid Tartusse kosmoselendurite kakaproove. Analüüside järgi oskasid Lenzner ja MM oletada, millal tuleb järjekordne start Baikonuril, sest stressitingimustes enne lendu (ja ammugi orbiidil) kadusid proovidest laktobatsillid.

Kui Akivo Lenzner 1993. aastal vanusepiiri ületamise tõttu emeriteeruma pidi, võitis konkursi mikrobioloogia instituudi juhataja kohale Marika Mikelsaar. See ei olnud väga sõbralik teatepulga üleandmine – kaks õpetlast, kõvad isiksused, olid omavahel raginas.

Lenzner võttis minnes kaasa kõik laktobatsillide tüved, räägib Mikelsaar. Enda kätte sai MM vaid Lactobacillus plantarum 8-RA-3, millest ta oli teinud kandidaaditöö. Mikelsaare sõnul tuli alustada tühjalt kohalt.

Laktobatsillid kerkisid mikrobioloogia instituudis uuesti teemaks 1995. aastal, kui Rootsi pakkus Tartu lastehaiglale ühist uurimist allergia põhjuste selgitamiseks.

Piimatootele lisamiseks sobiv, tervistav laktobatsilli tüvi (see sai hiljem nimeks Lactobacillus fermentum ME-3) õnnestus Mikelsaare rühmal eraldada ühe allergiauuringusse sattunud väikese Tartu tüdruku kakaproovist.

Peab märkima, et kõik probiootikumid üldnimetajaga “Olgu rahu teie kõhus” on isoleeritud inimese seedekulgast.

Lisaks selgus, et bakteritüvi ME-3 tõrjub südameveresoonkonna haigusi.

Helluse jogurtile ainulaadse tervistaja andnud Tartu tüdruku nimi on saladus, aga tema nimetähed on A.M.

A.M. on tänaseks saanud kümne aastat vanaks ja Mikelsaare sõnul on ta “terve nagu raudnael”!

Bakteri sõrmejäljed

Nelikümmend aastat laktobatsille uurinud Akivo Lenzner on teema suhtes väga tundlik. Ta toonitab, et ta ei soovi Mikelsaarega ühte paati istuda: “Mina vastutan ainult selle eest, mis minu ajal tehti.”

Lenzner oli eraldanud küll sama liigi (Lactobacillus fermentum), kuid mitte sama tüve, kõneleb mikrobioloogia instituudi dotsent Reet Mändar ja paneb ette: “Meil on ME-3 molekulaarsed sõrmejäljed, professor Lenzner võib tuua oma laktobatsilli võrdlemiseks!”

Lenzner ei ole seda võimalust kasutanud.

Tartu tüdrukult leitud tüvi ME-3 on küll ainulaadne, kuid nagu ütleb Reet Mändar, on vaid töö hulga ja raha küsimus, et leida mõni järgmine väga hea bakteritüvi. Tartu Ülikooli kollektsioonis on üle 500 laktobatsilli tüve.

Allergia näitab Eestis kasvusuundumust, imikud kaotavad oma esimestel elukuudel ema sünnitusteedest kaasa saadud laktobatsillid. Mis on selle põhjus, ei tea öelda ei Marika Mikelsaar ega ka Tartu lastehaigla allergoloog Kaja Julge. “Mikroobivaba toit või meeletu pesemine?”

Hügieeni ja antibakteriaalsete seepidega ei tohi liiale minna.