Enne seda ei mõjunud tee-ehitusele ükski protest. Ei läinud korda rahumeelsed demonstratsioonid ega Bono üleskutse U2 Moskva-kontserdil. Veel aprillis kuulutas Vene ülemkohus trassi rajamise seaduslikuks.

Lõpuks muutus võimude ja looduskaitsjate tüli vägivaldseks. Bandiidid ründasid tee vastu võitlejate telklaagrit, protestijaid pidasid kinni miilitsad ja OMON. Rohelised omakorda viskasid sisse Himki ametiasutuste aknaid.

Venelased küsisid seepeale, et miks kaitsesid tee-ehitust peaminister Vladimir Putin ning transpordiminister Igor Levitin ja miks hirmutati Himki ametnikkke vallandamisega, kui nad puid raiuda ei luba.

Vene meedia esitas kahtlustusi, et teed ehitava konsortsiumiga Severo-Zapadnaja Kontsessionnaja Kompanija on seotud dollarimiljardär Arkadi Rotenberg, kes justkui juhuslikult oli Putini kunagine juudotreener... Rotenberg teatas, et tal puuduvad sidemed tee-ehitusega.

Küll aga on ehituskonkursi võitnud prantslaste täiesti ametlikuks partneriks Moskva ettevõte N-Trans (endine Severstaltrans), kus töötas enne ministriks saamist ei keegi muu kui Igor Levitin.

Raudtee- ja meretranspordi alal tegutsev N-Trans on üks Venemaa suurimaid erafirmasid.

Kolmandik N-Transist kuulub Andrei Filatovile, kes mõni aasta tagasi üritas tulutult saada Eesti kodanikuks – seda majanduse arendamise ehk Muuga sadamat läbiva naftatransiidi juhtimise eest. Kaitsepolitsei pidas aga Filatovit hoopis Eesti julgeoleku ohustajaks.

Praegu ei meeldi tema firma tegevus ka vene rohelistele.

Moskvast Šeremetjevoni (seal asub linna peamine lennuväli) kulgeva 43 kilomeetri pikkuse kiirtee kasutamine hakkab olema tasuline: 3,6 rubla kilomeetri kohta ehk umbes 150 krooni kogu teelõigu eest.

See kõik on vaid algus veelgi mastaapsemale ärile, sest tasuline kiirtee peaks pikenema Peterburini välja ning loomulikult on konkurssidel eelistatud ettevõte, kes rajas esimese teelõigu.

Praegu on lihtsaim viis sõita pealinnast Šeremetjevo lennujaama kiirrongiga, mille käivitas Transgrupp ehk ettevõte, mille omanikeks peab Eesti meedia Maksim Liksutovi ja Sergei Glinkat, kuid mille kontrollijaks nimetab ajakiri Forbes hoopis söemiljardär Iskander Mahmudovit.