Hitleri võidujooks
Sajad sõjavangid põlesid elusalt ja surid katsetel, mis andsid veel paar kuud enne alistumist Saksamaa juhile Adolf Hitlerile usku, et ta võib valmistada tuumapommi esimesena ning muuta sõja käiku.
“Seisin õhtul kell üheksa akna juures ja nägin äkki pikka, kitsast valgusesammast. See muutus nii heledaks, et võinuks ajalehte lugeda,” meenutab 4. märtsil 1945 Thüringi mägedes toimunut sealkandis haldurina töötanud Cläre Werner. Valgusesammas olnud seest punane ning äärtest kollane ja omandanud lehes puu kuju.
Plahvatusele järgnenud päevadel tundsid külaelanikud väsimust. Nad kannatasid ninaverejooksude, peavalude ja iivelduse all.
Werner rääkis suurest paugust juba aastal 1962, mil Ida-Saksa võimud uurisid Ohrdurfi koonduslaagri lähedal toimunud sündmusi. Kõlakad väidavad, et Kolmas Reich katsetas sealkandis aatomipommi ja mitte ainult üks kord. Proua Werner mäletab, et samasugune kõmakas käis ka 12. märtsil kell veerand 11 õhtul. Teine manukas kirjeldab, et keset metsa süüdati hiiglaslik lõke. “Seal ootasid põletamist laibavirnad. Neil ei olnud juukseid, mõnel oli nahk villides, mõnel polnud üldse nahka ja puudusid kehaosad.” Lõkke juures viibinud pidid oma rõivad hävitama.
Thüringis juhtunu toidab aastaid vandenõuteoreetikuid, sest sealsetes mägedes leidub palju tunneleid, mille sissepääsud venelased kohe pärast sõja lõppu õhkisid. Ameeriklased salastasid piirkonna kohta käivad luureandmed sajaks aastaks. Ühe väite kohaselt kavatses Hitler rajada Thüringisse oma viimase pelgupaiga. Teise väite järgi katsetati seal Saksa nn imerelva.
Tuleval esmaspäeval ilmuvas raamatus “Hitleri pomm” väidab Saksa ajaloolane Rainer Karlsch, et aatomirelva juttudel on tõepõhi. Natsid katsetasid tuumapomme Läänemeres asuval Rügeni saarel ja Berliinist sadakond kilomeetrit lõuna pool metsades.
Briti Times ja Saksa infoagentuur dpa märgivad juba enne ilmumist menukiks muutunud raamatut tutvustades, et Karlsch uuris teost ette valmistades Ida-Saksa, Briti, USA ja Vene arhiive, võttis pinnaseproove ning usutles vanemaid elanikke. Ajaloolane olla leidnud ka plutooniumipommi patendi esildise aastast 1941.
Karlsch väidab, et natside pomm ei olnud nii tugev nagu need, mille jänkid viskasid Jaapani hirmutamiseks Hiroshimale ja Nagasakile. Sakslased valmistasid nn räpaseid pomme, mis sisaldavad küll radioaktiivseid aineid, kuid toimivad hoopis teistmoodi kui tavalised aatomipommid.
Edukad tuumakatsetused märtsi alguses andsid SSi juhile Heinrich Himmlerile põhjust uskuda võitu isegi veel siis, kui venelased olid Berliinist vaid 60-70 km kaugusel. “Me ei ole ikka veel kasutanud oma imerelva,” pihtis ta oma tohtrile. “Üks või kaks rünnakut ning London ja New York kaovad...”
Senise üldlevinud arvamuse kohaselt ei suutnud hitlerlased wunderwaffe't valmistada, sest neil oli liiga vähe puhast uraani ning britid pommitasid puruks Norras asunud raske vee tehase. Briti ajaloolane John Keegan kirjutab eesti keeleski ilmunud teoses “Teine maailmasõda”, et mais 1945 Saksamaale jõudnud USA aatomiluure meeskond võis tõdeda, et “nad olid umbes sama kaugel kui meie 1940. aastal enne seda, kui alustasime ulatuslikumaid töid pommi kallal.”
Samuti pole täpselt teada, kui kaugele jõudsid natsid mandritevahelise raketi V-3 (A-10) valmistamisega. Tolle lennukaugus pidi ulatuma 4500 kilomeetrini ehk Saksamaalt New Yorgini. Raketile kavandati sama revolutsioonilist lõhkepead kui rakett ise ehk tuumarelva.
Mõnede väidete kohaselt polnud eepool mainitud mürin ja valgusmäng Thüringi laanes aatomipommi, vaid esimese sedasorti raketi katsetus.
Kuna natsid olid raketitehnoloogias muust maailmast peajagu üle, vangistasid jänkid sõja lõpupäevil Saksa raketi- ja tuumaprogrammide võtmeisikud. Nad toimetati Ühendriikidesse, kus teadlased aitasid ameeriklastel uusi relvi ja rakette välja arendada.
USAs töötas sõja ajal tuumaprogrammi heaks 120 000 inimest. Projekt maksis ligi kaks miljardit dollarit. Esimest korda katsutasid Ühendriigid aatomipommi sõjas 6. augustil 1945 Hiroshimas. Pomm tappis 78 000 inimest, kellest enamik olid tsiviilisikud.
Oma imerelva kava oli ka Jaapanil. 1946 avaldas USA ajaleht Atlanta Constitution sensatsioonilise artikli, mille kohaselt said jaapanlased genzai bakudani isegi valmis. Kuna ameeriklased olid Jaapanis asunud tuumalaborid puruks pommitanud, pandi aatomipomm kokku Põhja-Koreas Konani lähedastes koobastes. Seda katsetati ranniku lähedal seisnud mehitamata laeval 12. augustil 1945 ehk kolm päeva pärast Nagasaki veresauna.
Seejärel vallutasid venelased labori, vangistasid kogu personali ning viisid sisseseade minema. Eelnevalt tulistanud Vene hävitajad alla USA lennuki, mis läks Konani laborit puruks pommitama.
Ükski ametkond pole Jaapani tuumapommi valmimist kinnitanud.
