AF: Kui vaadata tagasi 2007. aastasse, siis me kõik ütlesime, et kriisi põhjus oli selles, et raha hind oli vale. Et raha oli tasuta.
Nüüd viis aastat hiljem on raha veelgi odavam, odavam kui eales varem. Intressimäärad on praegu nii madalad seetõttu, et me ei näe kasvu. Küll aga näeme tohutut riigivõlga. Seega panganduskriis on üle kasvanud valitsuste ja riikide kriisiks ning inimesed kannatavad seetõttu.

EE: Finantsturud ei tööta. Pangad ei usalda enam üksteist.
AF: Ja usaldus on ju panganduses kõige alus. Me kaupleme usalduse ja mainega.
Rootsi valitsusel oli õigus, kui ta ütles, et kõva kapitalibaas tõstab usaldust. Usalduse tõstmiseks peab olema ka likviidsuspuhvrid.
Regulaatorid nõuavad nüüd pankadelt hoopis rohkem põhikapitali hoidmist. See on aga kulukam. See tähendab, et pikaajaliselt läheb pankadest raha laenamine kallimaks. Mis ongi eesmärk, sest raha on olnud liiga odav ja pangad ei ole erinevate riskide eest piisavalt raha küsinud. Riskipreemiad on tulevikus teistsugused. Laenamine muutub kallimaks.

EE: Laenuintressid lähevad tulevikus üles?
AF: Aeglaselt, aga kindlalt. Laenumarginaalid on tulevikus suuremad.

Loe täispikka intervjuud 18. oktoobri Eesti Ekspressist