Hullumaja kammerorkester
Huligaanselt särisevat ja irriteerivat, hüsteeriliselt seksuaalset rock-muusikat viljelev Tallinna ansambel Les Diamants andis just välja oma esimese heliplaadi "Fortune Fools". Muide – plaadiümbrise kujundamisel on kasutatud tutvuste kaudu hangitud ehtsat loomaverd.
Bändi karismaatiline lauljatar Hannele esindab oma huilgamisega justkui totaalset naispöörasust. Ekstravagaant. Ülbe, bitch’lik feminism. Ohtlik, aga samas ligitõmbav.
Trehvame kollektiiviga populaarses vanalinna öölokaalis Levist Väljas. Läheb pildistamiseks.
"Minu meelest võiks pildi teha sõitvas trollibussis, teiste reisijate vahel," pakub välja retrotagi kandev basskitarrist Sven. Fotograaf Vallo arvates ei pruugi bändiliikmeid teiste reisijate vahelt piisavalt hõlpsalt ära tunda. Või ehk siiski?
"Pildistada võiks hoopis kosmoselaev Apollo13 pardal, Maa ja Kuu vahelisel orbiidil," leiab seepeale dekadentlik-aristokraatlikult musta rõivastund trummar Oliver.
Plaadi pealkirja "Fortune Fools" pani Hannele. "Tunnen ennast isiklikult tihti saatuse mängukannina. Mis juhtub, see juhtub minuga. See on natukene loll ka, et oled selle ori või niimoodi…" selgitab Hannele. "Natuke eneseirooniline pealkiri," täiendab Sven.
"Võib võtta ka nii, et õndsad on need, kes on vaimust vaesed, ja veel mitut pidi. See on igavene teema," lisab kitarrist Mart, kes enda kohta arvab, et väljaspool lava võib ta pisut nohiku mulje jätta.
Ühiselt loodud muusika tarbeks kirjutatud laulusõnadki pärinevad enamasti Hannele sulest. Hannele inspiratsioonist: "Ükskord oli nii, et ma läksin kodust välja ja mu auto oli segi pekstud. Sõitsin taksoga bändiproovi ja taksojuht võttis eriti palju raha mult. See tekitas viha või ilgema jõu ja siis kohe tegin laulu, et ma tahan sind peksta või midagi sellist. Hästi lihtsa, aga sain kohe end välja elada. Et kõik on mult ära võetud ja minu kord on tulnud. Üldiselt tahan, et mulle pandaks survet peale, et mul oleks hästi palju, millega võidelda." Natuke masohhistlik – oleme kogu vestluskonnaga ühel nõul.
Armastus ja suhted, seks ja vägivald on Les Diamantsi põhiteemad. Lisaks sugutungile panevad muusikute meelest asjad liikuma ka uudishimu ja kadedus. Kuigi bändiliikmed on eraelus poliitilises mõttes selgelt vasakpoolsemate humanistlike vaadetega ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, ei taha nad oma muusikat tehes ühiskonnakriitilist võitlust pidada. "Oeh, see oleks ju igav!" ohkab Hannele.
"Jah, jätame selle võitluse veriste
B-kategooria punkbändide pärusmaaks," nõustub Oliver.
Ühel mullusuvisel vabaõhukontserdil näitasid punkarid Les Diamantsile rahulolematuse märgiks paljast perset. "Jah, oleme pigem nagu hullumaja kammerorkester," nendib Oliver.
Bändi nimi Les Diamants torkas pähe trummar Oliverile. "Mina kui paadunud James Bondi fänn ajasin Bondi kokku sealt, kust vähegi võis ajada. Vaatasin kodus Bondi filmi "Diamonds are Forever", aga kuna olin selle internetist tõmmanud, oli mul prantsuskeelne versioon. Ja seal oli "Diamondsi" asemel "Les Diamants". Millegipärast see teemantide värk on mulle kogu aeg hullult peale läinud. Ja et enamik bändide nimesid algab nagunii The, saigi see Les-variant valitud."
Teemandid on päris kõva kujund, tõesti, mõtisklen ma. Edevad ja ennastimetlevad ning samas ülivastupidavad, peaaegu purunematud. Terav lõikejõud ja kiiskav glamuur. Mõjuvalt ambivalentne.
Garaaži-rock? Nii on poolteist aastat tagasi kokku tulnud Les Diamants end vähemalt esialgu määratlenud.
"Ei, ei, nüüd ei ole sellest garaažist enam mitte sittagi järgi vist. Nüüd on sellest vaikselt hakanud juba vormel-1 boks tekkima vist," arvavad muusikud. Ja selgitavad, et kui garaažis putitab maikasärgis mees oma vana autot kas või aastaid, siis vormeliboksis käib kõik hoogsamalt, elegantsemalt, filigraansemalt, sekundite jooksul. Ja Les Diamantsi võrdlemisi lühike, pooletunnine debüütalbum "Fortune Fools" sisaldabki kümme kiiret laulu.
Kas rajult kõlava Les Diamantsi kontseptsioon on olla pigem destruktiivne või konstruktiivne bänd, tunnen huvi. "Me oleme bipolaarsed," vastavad nad. Hannele: "Mõlemat teeme. Kui lõhume ära, siis loome üles tagasi. Ja kui loome üles, siis võime maha lõhkuda ka."
Mart ütleb, et kui mõni asi ikka juhtme kokku keerab, siis ta keerab, aga muidu niisama ei viitsi laia lehte mängida.
Viimaks uurin, kas Les Diamants tahab oma muusikaga mõjuda eelkõige kuulaja südamele, närvidele või hingele. "Mõnel võib ju hoopis katus sõitma hakata," vastab Mart. "Tahaks lihtsalt oma muusikaga öelda kuulajale tere, mis jõuaks talle hästi sügavale sisemusse," ütleb Hannele kaunid lõpetussõnad.
Hannele Turu – vokaal ja laulusõnad. Meeldib hästi ja palju magada ja süüa. Maalib. Tegutseb ka modellina.
Mart Niineste – kitarr. Kirjutab artikleid bändidest ja korraldab kontserte. Peab võitlust öise eluviisiga, sest tahab ka päeval ärkvel olla.
Sven Oeselg – basskitarr. Varastab päeva. Pildistab. Ja elab lõhkist pereelu.
Oliver – trummid. Maalt pärit. Kui käib vanematekodus, siis ehitab ja teeb metsa.
