“Ida-Ukrainas söövad inimesed juba kasse ja koeri!”
Kuidas Ukrainal praegu käsi käib?
Pärast Maidani ja sellele järgnenut oleme praktiliselt kuristiku serval. Meile on appi tulnud reanimaatorid, see tähendab Euroopa. Üritame reforme läbi viia.
Ent pensionärid saavad 30 dollarit kuus! Inimesed elavad Ukrainas allpool vaesuspiiri, ehkki meie riigis on küllaldaselt naftat, sütt ja gaasi. Meil on vett, õhku ja – mis kõige väärtuslikum – meil on töökäsi.
Miks on rikas riik vaene?
Pärast Nõukogude Liidu kadumist tekkisid kõigepealt „punased direktorid“. Neist sündisid võimuklannid, klannidest omakorda oligarhid ja oligarhidest poliitikud. Kogu see vähkkasvaja ulatub oma siiretega üle meie maa. Keegi pole kavatsenudki riigis korda majja lüüa.
Milline on korruptsioon Ukrainas?
See on nagu aeglase kuluga haigus. Diagnoos on üks: riisumine, varastamine. Poliitiline korruptsioon ja katusepakkumine. Kui keegi püütakse altkäemaksu eest süütõenditega kinni, siis varsti helistatakse kindlasti ministeeriumist: "See on minu vennapoeg, laske ta lahti!" Noos jagatakse omavahel ära ja süüdlane vabastatakse. Õiglase lahenduseni ei jõua asjad praktiliselt kunagi.
Riigihanked on oi missugune aken korruptsiooniks! Kusagilt on justkui ostetud soomusveste, kiivreid või ei tea mida. Aga sõjavägi on varustuseta, kõik on laiali veetud, sealhulgas lahingumoon ja padrunid, tankidelt on akud maha võetud…
Punane Rist saadab meile toiduaineid, ravimeid ja riideid, aga need jäävad tolli kinni – tollitöötajad küsivad altkäemaksu.
Ja seda kõike on tõesti võimalik välja juurida?
Arvatakse, et võitlus korruptsiooniga on Ukrainas lootusetu. Ent kui meil juurutatakse e-valitsus, nagu on Eestis, nii et iga kodanik saab arvutist jälgida, mis valitsuses toimub, väheneb korruptsioon hetkega.
Praegu käib tõeline tsirkus! President koostas ja esitas Ülemraadale saadikupuutumatuse tühistamise eelnõu. Saadikud oleksid pidanud selle vastu võtma, kuid ei võtnud. Paras oleks neile kummiga punased ninad ette panna ja saata nad areenile klounideks.
Nad on siia jõudnud revolutsiooni, Maidani kaudu, ja täna jälle kaklevad. Ukraina rahvas vaatab pettunult. Kogu maailm on meile appi tulnud. Ameerika annab relvi, Euroopa raha. Aga ukrainlased ei usalda praegust valitsust, ei usalda panku, sest need kukuvad üksteise järel kokku ning riigipanga juht külvab lihtsalt paanikat. Keegi millegi eest ei vastuta.