Ideaalne ärikliima
Endised ministrid Jüri Raidla ja Paul Varul, Tartu ülikooli õppejõud Martin Käerdi ja justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens esitasid justiitsminister Rein Langi palvel ettepanekud ärikeskkonna parandamiseks. Kokku sai neid 29 lehekülge.
Millised on siis asjatundjate pakkumised ideaalse ärikliima loomiseks:
Muuta lihtsamaks töötajate lahtilaskmine
Uuringud on näidanud, et mida lihtsam on inimesi lahti lasta, seda väiksem on üldine tööpuudus ja suurem majanduskasv. Teisalt ei tohiks tööõiguse vabamaks muutmine tähendada olulist töötajate sotsiaalse turvalisuse vähenemist.
Ehitusvaldkonnas puudub tarbijakaitse
On tavaline, et ehituse arendaja väldib vastutust ja likvideerib oma firma kiiresti pärast maja valmimist. Maja või korteri ostjal ei ole võimalik pärast ehitusvigade ilmsikstulekut kellegi vastu nõudeid esitada. Seadus peab nägema sellist tegevust ostja petmisena.
Igaühele kiire juurdepääs äriregistrile
Et ettevõtjad saaksid kiiresti ja mugavalt kontrollida andmeid firmade kohta, tuleb võimaldada juurdepääs äriregistrile ja teistele registritele ID-kaardi abil või internetipanga kaudu.
Riigilõiv on üksnes hüvitis kulu eest
Nii äriregistri kui ka kinnistusraamatu toimingute lõivud ületavad nende registrite ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi mitu korda.
Karistama peaks ainult tegusid, mis riivavad avalikke huvisid. Erahuvide rikkumisel peaks pahategija hüvitama kahju
Karistuse määramisel tuleks vähendada kättemaksuelementi. Samas peavad räiged rikkumised olema selgelt karistatavad, näiteks konkurentsialased kuriteod.
Kõiki ettevõtjaid peaks maksustama samal alusel
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamine tuleb muuta võrdseks teiste ettevõtjatega. Eelkõige puudutab see kulutuste mahaarvamist tuludest, samuti sotsiaalmaksu maksmist.
Riigihankega saadud kauba või teenuse üle puudub hilisem kontroll Ärikeeluga ettevõtja ei tohiks üheski riigis tegutseda
Välismaal ärikeelu saanud isikud tegutsevad Eestis ja meil ärikeelu saanud inimesed saavad tegutseda välisriikides.
Piiratud on võimalused era- ja avaliku sektori koostööks
Osa avalikke teenuseid võiks riik osutada koostöös erasektoriga. Eestis on see raskendatud, sest avaliku teenuse tegelik hind pole läbipaistev. Pole teada, kui palju maksab ühe haige ravimine või lapse koolitamine riikliku õppekava alusel. Kuigi riik on määranud nende teenuste hinna, rahastab ta neid ka teistest allikatest.
Ettevõtluseks pole luba tarvis
Ettevõtjal on õigus tegelda majandustegevusega ilma eriliste tegevuslubade ja avalikõiguslike registreeringuteta. Luba oleks vaja juhul, kui on risk kahjustada avalikku huvi.
Alustaval ettevõtjal, eelkõige väikesel või välismaisel ettevõtjal on keeruline välja selgitada, milliseid tegevuslubasid, litsentse, kooskõlastusi ja registreeringuid tegutsemiseks peab hankima. Kõik sellised toimingud kujutavad endast põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piirangut.
Notar ajagu paberid korda
Et muuta asutustega suhtlemine võimalikult lihtsaks, peab notar ajama korda kõik äriühingu alustamisega seotud formaalsused – tegevusload, kooskõlastused, registreeringud maksu- ja tolliametis.
Osaühingute reeglid muuta paindlikumaks
Praegu on osaühing sisuliselt väiksema põhikapitaliga aktsiaselts. Tulevikus võiks osaühing olla mõeldud väikesemahuliseks äritegevuseks, oleks väikese kapitaliga ja piiratud vastutusega. Nende asutamise võiks muuta kiiremaks ja lihtsamaks.
Luua äri- ja töövaidluste lahendamiseks lepituskohtud
Vaidluste lahendamisel jääb kohtumenetlus ka tulevikus aeglaseks ja mitme astme läbimise korral kalliks. Võiks luua lepituskohtuid, mis siduvate otsuste tegemise asemel suunavad pooli kokkuleppele.
Üle tuleks vaadata töövaidluskomisjoni pädevus – ka see peaks olema lepituskomisjon.
Tekitada võimalus firmasid pankroti asemel saneerida
Pankroti väljakuulutamise kõrvale tuleb luua firmade saneerimise võimalus, mis annaks ettevõttele võimaluse tegevust jätkata ja võlad ära maksta.
