Igal aastal otsustab Eestis vabasurma minna umbes seitsekümmend pensionieas inimest. Statistiku pilguga meie suitsiidide kõverat vaadata on puhas rõõm: enesetappude arv on vähenenud lausa kaks korda. Kui 1989. aastal kanti kirikuaia taha 409 inimest, siis 2013. aastal oli neid vaid 209. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) tegevdirektori, professor Merike Sisaski sõnul tuleb rõõmustada ka selle üle, et vähenenud on just keskealiste ja nooremate inimeste soov endale käsi külge panna. “Keskealiste olukorra paranemine on palju ilmekam – esiteks hõlmab see suuremat rahvastiku osa ja teiseks on muudatus palju ulatuslikum.”

Seevastu vanemaealiste osakaal selles kurvas tabelis kasvab. Kui 1989. aastal moodustasid nad kõikidest suitsiidi sooritanutest 17 protsenti, siis mullu juba 35 protsenti. Ligi 900 inimest, kes pidanuksid nautima väljateenitud vanaduspuhkust, otsustasid, et nende elu pole enam elamist väärt – seda on väikese Eesti kohta korvamatult palju.