Igavene jama: muinsuskaitse, perekond Sõnajalad ja hävimisohus arhitektuuripärl
Tallinna kultuuriväärtuste amet saatis äsja juba teistkordse ettekirjutuse, et Vana-Viru 15 korteriühistu juhataja Andres Sõnajalg esitaks selle hoone avariiolukorra likvideerimiseks mingigi plaani. Sõnajalad on Viru ringi, Mere puiestee, Vana-Viru ja Inseneri tänavaga piirneva krundi omanikud juba 1995. aastast, kuid pole 15 aastat hoonet renoveerinud. Silmatorkavaim muutus on krundil asunud vanade puuhoonete (muinsuskaitse hinnangul omavoliline) lammutamine Sõnajalgade poolt 1999. aastal ja sinna parkla ning hiljem turu rajamine. Samuti hoone sulgemine kodutute ja narkomaanide eest käesoleva sajandi algul, ehkki vähemalt korra on hoone põlenud.
Seega pole imestada, et tühjana ja kütmata seisev maja, kus apteekriabilisena töötanud Oskar Luts kirjutas arvatavalt oma „Kevade", on aastatega jõudnud seisu, mida muinsuskaitsjad kirjeldavad üheselt terminiga „hävimisohus". Nende hinnangul on tegemist kogu Tallinna puitarhitektuuri kontekstis erakordse hoonega, sest suurte korteritega esinduslikke puitelamuid, mida kesklinnas omal ajal palju ehitati, on praeguseks säilinud vaid üksikuid, saati siis veel vanalinna muinsuskaitsealal.
Mõned probleemid, mis muinsuskaitse viimane inspektsioon maja juures tuvastas, olid maakeeli järgmised: põrandad ja vahelaed on sisse vajunud, peatrepp on varisemisohtlik, katus jookseb läbi, põhikonstruktsioonid vajuvad, lokkab seenkahjustus. Tallinna muinsuskaitsepealik Boris Dubovik nendib masendunult: „Omanik laseb hoonel lihtsalt laguneda." Hoone, muide, on kavandanud Kaarli kiriku kuulsa projekteerija Otto Pius Hippiuse samuti arhitektiametit pidanud vend Karl Hippiuse 1872. aastal.
Ent Andres Sõnajalg ei lase ennast ehmatada ja esitab hoopis vastupidiseid väiteid. „2005. aastast alates oleme teinud kõik, et saaks alustada renoveerimisega. Aga renoveerida ei lubata, planeeringut ei algatata ja ka muinsuskaitse eritingimusi ka menetleta," ütleb ta. Ta esitab Ekspressile ka linnaplaneerimisameti väljastatud ehitusloa 2005. aastast.
Milles siis asi? Kas tõesti muinsuskaitsjad ei lase perekond Sõnajalgadel hävimisohus maja renoveerida? Ekspress vahendas kordamööda Sõnajalgadele ja muinsuskaitsjatele üksteise väiteid, et asjas selgust saada. Asi algas sellest, et esimene tähitud kirjaga saadetud ettekirjutus tuli muinsuskaitsjatele tagasi (kui ajalugu meenutada, siis 1999. aastal pidi muinsuskaitse ettekirjutuse politsei abiga Sõnajalgadele Saaremaale kohale toimetama). Esitame osapoolt väited siin mõnevõrra lihtsustatud kujul. Tehku lugeja ise omad järeldused (nn näidend on pildiseeria all).
***
***
Muinsuskaitse: Vana-Viru 15 korteriühistule ei õnnestunud tähitud kirja edastada - aadressilt Väike-Karja 12, mis on ametlikult märgitud hr Sõnajalgade juhitava korteriühistu asukohaks, tuli tähitud kiri vastuvõtmata tagasi. Tõesti ei tea, mida teha, kontserdile minna või?
Sõnajalg: Muinsuskaitsjad ei saa meid kätte? Tule taevas appi. Meie kontorid on mõnesaja meetri kaugusel. Oleme samuti vanalinnas -- see on küll kummaline väide.
Muinsuskaitse: Kultuuriväärtuste Ametit rõõmustab väga hr Sõnajala poolt edastatud info, et neid on kerge leida - palume ainult meile edastada see konkreetne aadress, kuhu siis kirjad saata.
Sõnajalg: Me ei saa renoveerida. 2005. aastast alates oleme teinud kõik, et saaks alustada renoveerimisega. Kahjuks paistab ametniku mälu küll lühike olevat, sest Kultuuriväärtuste Amet on ise kooskõlastanud selle ehitusprojekti, mille alusel oli planeeritud ehitustöödega algust teha.
Muinsuskaitse: Lausa kummastav on lugeda väidet, nagu oleksid hr Sõnajalad juba alates 2005.aastast kibelenud Vana-Viru 15 hoone restaureerimisega. Paraku ei ole Kultuuriväärtuste Ametile esitatud isegi mitte väärtusliku arhitektuurimälestise restaureerimise eskiisprojekti, rääkimata ehitusprojektist, mille alusel oleks üldse võimalik ehitusluba taotleda. Selle info valguses mõjub lause, nagu Kultuuriväärtuste Amet ei lubaks hoonet restaureerida, küünilise silmakirjalikkuse meistriteosena.
Sõnajalg: Üldiselt tunnen piinlikkust meie auväärsetest ametnikest, kellel "kalamälu". Kuidas küll midagi ei mäleta, soovitaks dokumente ja kooskõlastusi edaspidi hakata arhiveerima, igal juhul on minu arhiivis nende kooskõlastusega projekt olemas, mis oli ka ühtlasi aluseks ehitusloa taotlemisel 2.12.2005. Kas selliseid ametnikke me tahtsimegi?
Muinsuskaitse: Kuna Kultuuriväärtuste Ameti arhiivis maja restaureerimise projekti ei ole ega mäleta ka keegi asjaosalistest peale hr Sõnajala, et sellist projekti oleks koostatud ja kooskõlastatud, siis palun toogu meile see väidetav projekt näha. Meil on ainult eelprojekt 2005. aastast, mille alusel hr. Sõnajalg peaks tellima projekti. Seda pole ta siiamaani teinud. Eelprojekti alusel ei saa mitte midagi teha. Pealegi puudutab see vaid ühe korteri ja välisfassaadi renoveerimist. Aga terve maja on seest ju mäda! Olukord on vahepeal kapitaalselt muutunud - hullemaks.
Sõnajalg: Oma arhiivist andmete välja andmise asemel, saadan pigem ehitusloa väljavõtte e-ehituregistrist, mis tõendab kõnekalt, et Linnaplaneerimisametil on samuti vastav ehitusprojekt koos kõigi vajalike kooskõlastustega (sh Kultuuriväärtuste Amet) olemas. Kahetsusväärselt, teadmata asjaoludel see pisut hiljem e-ehitusregistrist kustutati.
Muinsuskaitse: Ehitusluba kehtib ainult kaks aastat. Seepärast seda e-ehitusregistris ei olegi. Igal juhul on renoveerimistööde jaoks vaja projekti, mida meile pole esitatud.
Sõnajalg: Tahame selle maja kõrvale ehitada uue hoone. Teatavasti asub meie maja kõrval Eesti modernseim 5-korruseline uusehitis. Muinsuskaitse ise lubas selle sinna! See vist ongi viinudki nad segadusese.
Muinsuskaitse: Hr. Sõnajalad esitasid lennujaama-taolise tohutu hoonestuse plaani, mis nägi välja nii, et vana maja jääb uue maja alla. Tegime mitu aastat tagasi ettekirjutused, kuidas hoonestuskava muuta, et ta vastaks muinsuskaitse tingimustele, näiteks selle vana hoone varjutava osa kaotamine. Mingit vastust pole me saanud.
Sõnajalg: Ühelt poolt on nad lubanud meist vanalinna poole ultramodernset hoonestust, ja nüüd ei tea nad, mida lubada meie kinnistule. Kas linn tahab kohelda isikuid ebavõrdselt?
Muinsuskaitse: Hr. Sõnajalg pole teinud ühtegi sammu, et kompromissile läheneda.
Sõnajalg: Kunagi kirjutame neil teemadel veel raamatu, kui piisavalt aega sellest möödas ja uued demokraatlikumad tuuled linnaski puhumas. Ühte palun kodanikuna vaid, et seda ametnike hämamist tõe pähe mitte kirjutada isegi siis mitte, kui see võiks lugejate meele järele olla.
Muinsuskaitse: Ükskõik, kuidas hr Sõnajalad ka ei ürita lagunevalt mälestiselt, mis on oluline nii Eesti arhitektuuri- kui kultuuriloo jaoks, tähelepanu kõrvale juhtida, ei saa kuidagi kahtluse alla seada fakti, et vanal ja väärikal puumajal lastakse lihtsalt hoolimatult laguneda. Mõistagi ei ole see aktsepteeritav. Hoolimata mitmetest vastandlikest seisukohtadest loodame lähiajal siiski maja omanikega jõuda kokkuleppele maja restaureerimise suhtes.
