Kadriorus Köleri tänaval, kus on raamaturiiulite ja -virnade ja maalide vahel mõni ruutmeeter vaba põrandapinda, võtab ta pisikesed kristallpitsikesed, valab sinna rohelisest pudelist, ja soe juga läheb mööda söögitoru alla. Mingi ingverinaps (alkoholivaba).

Paigutab mu istuma, ja me oleme nagu vanakraamipoe tagatoas, või täistuubitud bussis, sest ringi käia siin eriti võimalik ei ole. “Terviseks! Mao aasta terviseks!”

Pikk must mantel on tal seljas ka omaenese kodus. Kaabu sügavalt silmile tõmmatud. Võtab suure luubi ja teatab tähtsalt, et nüüd hakkame tegema ajalugu. “Kui juba teeme, siis teeme nii, et on tehtud!”

Patakas pabereid on ta ühtlase hoogsa käekirjaga kaetud, tõstab luubi 10 sentimeetri kaugusele puhmaskulmudest, ja alustab. Aeglaselt, peaaegu veerides, paatosega.

“Mu meesideaal on Carl Gustaf Mannerheim, intelligentne ja mehine. Sellist kooslust esineb väga harva – intelligentne ja mehine. Ta oli tõeline rüütel.

Loe Madis Jürgeni portreelugu Igor Mangist Eesti Ekspressi tasulisest versioonist!