Ilvese esiisade seas parunit polnudki!

Toomas Hendrik Ilvese sugupuus leiab palju talumehe tublidust, raudteeproletariaati, eestiaja edulugu ja võõra vere salapära. Kalev Kesküla tutvustab suguvõsauurija Fred Pussi poolt Eesti Ekspressile koostatud ülevaadet presidendi päritolust.

Toomas Hendrik Ilvese isapoolne suguvõsa pärineb Läänemaalt. Varbla, Vatla, Hanila, Karuse, Paatsalu, Paadrema, Virtsu - need on Ilveste suguvõsa sünnipaigad. See on kõik üks Läänemaa rannakant, aga suguvõsa meesliin on pidevalt kohta vahetanud, enam-vähem igaüks sündinud ise paigas. Mingit püsivat pidepunkti nagu emapoolse suguvõsa käes vähemalt 250 aastat olnud Ärma talu pole vaene Läänemaa pakkunud.

Esimene presidendi esiisa, kellest veidi rohkem teada, kandis nime Toomas (u 1745-1792) ja oli Risti ehk Kiska kõrtsi kõrtsmik. Ta on olnud ka Kiska mõisa kokk ja peremees Kiska talus. Tooma laste vaderite hulgas olid Kiska ja Mõtsu mõisnikud ja viimase poeg. Risti kõrtsi varemeid Hanila vallas Kiska külas võib tänagi vaadata.

Tooma 1777 sündinud poja Juhan Ilvese kohta on teada, et leeritamisel leiti tema teadmised nii kristluse aluste tundmises kui lugemises olevat head. 1818. aastal on ta Randvälja vabadikukohal (Vatla ja Illuste vahel) kõrtsi pidanud. Vabadikukohapidajad ja talurentnikud olid ka tema poeg Toomas ja pojapoeg Kaarel.

Kaarli poeg Priidik (1872-1936), Toomas Hendriku vanaisa, aga asus 1907 Massu vallast Tallinna ja elas Kalamajas Vabriku tänaval. Ta oli ametilt raudteelane.

1920 sai Priidiku teiseks abikaasaks Paatsalust pärit Juuli Treumann, kes töötas Tallinnas raamatupidajana. 1923 sündis nende ainus laps Endel, 1930. aastal osteti Nõmmele Lemmiku tänavale ehituskrunt. Paraku suri Juuli 1932 (pärandist arvati maha ravikulu Tallinna Keskhaiglale 5 krooni ja 61 senti) ja Priidik 1936.

Endel jäi poolõe (Priidikul oli esimesest abielust kolm last) Amalie kasvatada. Amalie oli Raudtee Peatehase kantseleiametnik. Niisiis jõudsid Endli vanemad, algharidusega maalt linna asunud töömees ja kantseleitöötaja, Kalamajast Nõmmele, aga siis sai elu - liiga vara - otsa.

Tähelepanuväärne mees, kellest järelpõlvedel palju head meenutada, oli Juuli Treumanni isa Juhan Treumann (1821-1901). Temast on ilmunud eraldi raamat "Sepa Juhani sugupuu" (2002).

Paatsalust pärit Sepa talu pidaja Juhan oli meremees, käsitöömees, laevamees ja metskapten. Palganud endale kolm töömeest appi ja ehitanud purjelaeva, millega käinud Riias. Esimese mehena külas ehitanud ta oma majale korstna peale. Peale selle osanud ta igaühele ihu- või hingehädade puhul nõu anda. Mehe tegusust kinnitab seegi, et esimese kaasa Anuga oli tal üksteist last (seejärel küll Anu suri) ning teise naise Mariga veel üheksa.

Toomas Hendriku vanaema Juuli sündides oli Sepa Juhan 64. Lapsi pidigi palju olema. "Poisslapsed hukkusid tihti õnnetute juhuste läbi, said hukka tsaariarmees, jäid täismehena koorma alla jne," kirjutab "Sepa Juhani sugupuu" koostaja Silvi Jõekallas-Korp.

Paatsalu oli hea koht veel selle poolest, et 1944. aastal sai Endel sealt kohaliku mehe Salumetsa laeva peale ja pääses Rootsi. Stockholmis lõpetas ta oma tubliduse ja sugulaste toel tehnikaülikooli.

Endlil olevat olnud suurepärane mälu, USAsse asununa töötas ta juhtiva arvutispetsialistina 15 000 töötajaga puidutöötlemistehases. Elas New Jerseys, suri 1991 Floridas.

  ; ;

Presidendi emapoolse suguvõsa salapärast on ajakirjanduses hiljuti nõrkemiseni juttu olnud. Ei tea, kellele tuli küll pähe lugejaid karaiimist vanaemaga hirmutada - justkui oleks just karaiimides midagi eriti kurjakuulutavat. Lenini vanaisa olevat olnud kalmõkk. Lenini ema saksa-juudi päritolu oli mõistagi nõukogude rahvuspoliitika valgel midagi täiesti ebatsensuurset.

Paraku tuleb eksootilisest juudiusku karaiimist Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi uurimuste põhjal (vt Tarmo Vahter, "Ilvese ema päästmine", EE 07.07.2006) loobuda ja leppida, et presidendi ema bioloogilised vanemad olid eestlane Peeter Siitam ja vähemalt ametlikult vene rahvusest Jelizaveta, Vassili tütar Tšistoganova. 1929 lapsendasid pooleteistaastase tüdruku tema tädi Aleksandra koos abikaasa Peeter Rebasega.

Peterburis elanud õdede Tšistoganovate kohta pole meil praegu midagi uut teada, küll on aga õnnestunud uurida Peeter Rebase sugupuud. Rebased pärinevad Mulgimaalt Vana-Kariste mõisa piirkonnast.

Esimene teadaolev Rebase nime kandja on Paavel Rebane (1778-1834), kes oli sulane Illikse talus. Tema pojapoeg Peeter Rebane abiellus Kadri Käevartiga Ärma talust. 1884 osteti talu Vana-Kariste kroonumõisalt 2050 rubla eest päriseks.

Ärma talus olid elanud Kadri ema Els Järvson nagu ka tolle vanavanaisa Juhan ja tema naine Ann juba 1763. aastal, aga tõenäoliselt varemgi. Ärma talu oli pärandunud Järvsonite liini pidi.

1934. aastal müüs Kadri Ärma talu 5000 krooni eest oma pojale Peetrile. Toomas Hendriku vanaisa Peeter Rebane (1886-1963) oli tegus mees.

Ta lõpetas neljaklassilise gümnaasiumi, Pavlikovi karjakasvatuse ja piimatalituse kooli ning töötas 1902-19 Venemaal põllutööministeeriumi ametnikuna Oloseiski ja Peterhofi semstvote juures. Ta oli piimatalituse ja karjakasvatuse eriteadlane ning avaldas mitu erialast raamatut.

1916 abiellus Peeter Aleksandra (Vava) Tšistoganovaga. Eesti Vabariigi saabudes tegi ta kiiret karjääri Toitlusministeeriumis, 1924-30 töötas Rebane juhtivatel kohtadel tollivalitsuses. 1930. aastast oli Peeter Saapatööstuse A/S Globus (hiljem ka Nahatööstuse AS Union) prokurist ja vabriku juhataja.

Niisiis oli Peeter Rebane Eesti Vabariigis jõukas ja edukas mees. 1938 oli tema palk saapavabrikus 7414 krooni aastas, millele lisandus 500 krooni Ärma talu rendist.

1937-1940 elas ta viietoalises korteris Harju 45-7 (kohvik Moskva maja viimasel korrusel) ja maksis Majaomanike Pangale üüri 1680 krooni aastas.

Võrdluseks - 1934 maksid Ilvesed oma Vabriku tänava ühetoalise korteri eest 180 krooni aastas. Niisiis oli Ilveste ja Rebaste majanduslik taust õige erinev - üks presidendi vanaisa oli töömees Kalamajast, teine direktor Vabaduse platsilt. Peeter Rebane pääses Rootsi ja suri Vällingbys.

Tema Jaroslavis sündinud naine Aleksandra (1890-1981) rändas oma tütre perega Rootsist edasi Ameerikasse. Toomas Hendrik on kunagi meenutanud, et on eesti keelt õppinud oma venelannast vanaemalt, sest vanematel polnud palju aega, tuli tööd rabada.

Peetri ja Aleksandra tütar Irene (sündinud Iraida, ise kasutab nime Ira; sündinud 1927) on haridus el t bibliograaf. Töötanud New Jerseys Bergeni maakonnas kooli raamatukogus.

Rebaste perekonna silmapaistev liige on kahtlemata Peetri vend Hans Rebane (1882-1961), presidendi vanaonu, Eesti Vabariigis tuntud ajakirjanik ja poliitik. 1918-27 oli ta Päevalehe peatoimetaja, seejärel välisminister, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes ja Lätis, pärast sõda Rootsis eksiilvalitsuse pea- ja välisminister.

 

Eesti Ekspress on varem tellinud uurimuse Lennart Meri ja Jaan Krossi kohta ja leidnud mõlema suguseltsist tõenäolise või vähemalt oletatava paruni.

Eestlastele on kohe meeldinud leida oma väljapaistvate isikute sugupuudesse midagi võõrast ja erilist. Nagu poleks meie Euroopasse viijad, Suits, Tuglas ja teised, olnud midagi muud kui talurahva lapsed. Või paremal juhul kõrtsmike, nagu Villem Grünthal-Ridala. Ajuti pidas kõrtsi ka Tuglase isa. Ja Toomas Hendrik Ilvese esiisad.

Tuleb tunnistada, et Toomas Hendrik Ilvese sugupuust parunit ei paista. Aga palju muud küll, mis eestlastel on tulnud läbi elada - talutööd ja mõisateenimist, kõrtsipidamist ja meresõitu, rööpaseadmist ja rahvusriigi poliitikat.

Ja üks võõrast verd vanaema. See peaks rahvuslikele tunnetele ainult hästi mõjuma: juba Eesti poliitika isa Carl Robert Jakobsoni ema oli venestunud lätlane. Vaadelgem seda kui Eesti poliitika omamoodi siniverelist traditsiooni.

 

Ajaloolist komprat

• Presidendi vanaisa Priidik Ilvese onu Madis Lemmerga ja tema lellepoja Jaan Lemmerga peale kaebas Ädu Metsis Vatla-Kiska vallakohtusse 7.06.1871:

  Eedu Metsis kaewab: Jaan Lemmergas ja Madis Lemmergas wiisid minu Lauta peäle, ja Jaan Lemmergas tahtis mind ära naerda, aga ei saanud, mina olen praegu terwe.

  Maddis Lemmergas ütleb: Mina aitasin Eedu Metsisse Lauda kartsa alla, seält läksid nemad Jaan Lemmergaga Lauda peäle.

  Jaan Lemmergas ütleb: Minuga tuli Eedu Metsis ise Lauda peäle, aga mina ei tahtnud teda ära naerda, ega kiskunud ka teda paljaks.

  Se Protokoll on nendele ette loetud, ja nemad ütlewad: Et se tösi on. Moistetud: Jaan Lemmergas ja Madis Lemmergas istuwad mollemad 1 pääwa kinni. 8. juunil sai otsus täidetud.

  • Postimees (15.10.1926) avaldas rubriigis "Tallinna teated" uudise "Naabrid tülis"

    Uue tänava nr. 29 majaomanik Päevalehe  peatoimetaja Hans Rebane pööras politsei poole teadaandega, et tema naaber osaühisus Vaba Maa olla lohakas ja ei tarvitavat ehitustööde juures tarvilikka ja nõuetavaid abinõusid, mis ehitusmääruses ette nähtud. Vaba Maa hoone ehituse prügi ja kivid kukkuvat tema maja katusele, seda rikkudes. Pvl peatoimetaja Hans Rebane hindab oma kahju 50 tuhande marga peale.