Seisame Imre Arakasega Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormil, kust avaneb kaunimaid vaateid vanalinnale ja Viru hotellile.
„Kui kõrgelt sa alla hüppasid?“ küsin.
„Ma ei tea,“ vastab Arakas. Ta küünitab üle vaateplatvormi ääre ja mõõdab pilguga paekivist seina. „Kaheksa meetrit võis olla küll.“
See juhtus 1979. aasta 18. aprilli õhtul. Kahekümneaastane Arakas oli just põgenenud Kalinini rajooni rahvakohtust. Kohus pidas istungeid Stenbocki majas, kust juhitakse täna Eesti riiki.