INIMESE NIMI ON NAINE
"Kui naised vabastaksid oma töökohad, võiks meestele maksta palju suuremat palka," kirjutas üks literaat sel nädalal Eesti suurimas päevalehes. Ta lisas, et naised peaksid eelkõige pühenduma armastava abikaasa ja ema rollile – ning kui jõudu üle jääb, alles siis pidama mõnd väikest töökohta.
Niisiis: naised astugu kõrvale moodsa tsivilisatsiooni juhtimise juurest ning keskendugu kodule ja köögile. Kuid paradoksaalsel moel on kogu inimtsivilisatsioon ja inimmõistus laiemalt (sealhulgas isegi mõne literaadi oma) alguse saanud just naise geneetikas aset leidnud muutustest, näitavad kromosoomiuuringud.
Topelt käriseb harvemini
Sugukromosoomide paar koosneb naise keharakkudes alati kahest X-kromosoomist (üks isalt, teine emalt), mehel aga X- ja Y-kromosoomist (X emalt, Y isalt).
Need X ja Y pole siiski võrdsed suurused. Pärast X-kromosoomi sekveneerimist aasta aega tagasi selgus, et X on tulvil tähtsaid geene (ligikaudu neli protsenti kogu inimgenoomist) ning märkimisväärne osa neist on tegevad aju arengu ja ülesehituse juhtimisel.
Aga Y-kromosoom? "Y-kromosoomis on vaid mõnikümmend geeni, ülejäänu on üks suur surnuaed, suur prügikast," ütleb Tartu ülikooli geneetikaprofessor ja Teaduste Akadeemia president Richard Villems. "Ülejäänu on rämps-DNA."
See fakt on iseenesest loomulik ega alaväärista mehi karvavõrdki (kuigi isegi kõrvakarvad, mille meestel esinemist algul seostati just Y-kromosoomiga, juhinduvad siiski X-kromosoomi instruktsioonidest – nagu ka muide seemnerakud). Kui Y etendaks olulist rolli mõne tähtsa eluvaldkonna, näiteks ainevahetuse reguleerimisel, erineksid mehed ja naised teineteisest liiga palju, et kuuluda ühte liiki. Y-kromosoomi peamine ülesanne on määrata meessugu lihtsalt oma olemasoluga.
Kuid naistele annavad nende kaks X-i siiski teatava eelise. Naise sugukromosoomidest on üks X enamasti välja lülitatud, kujutades endast n-ö varukoopiat. Kui rakutuumas töötav kromosoom osutub vigaseks, ei pruugi see veel tähendada häireid aju ülesehituses, sest pooltes ülejäänud rakkudes funktsioneerib ju teine, tõenäoliselt terve koopia. Seetõttu ongi naised vaimselt tasakaalukamad kui mehed.
Lisaks on selgunud, et naised kasutavad "salaja" ka 10 protsenti väljalülitatud X-kromosoomidest, mis lisavad neile geneetilist stabiilsust.
Kui aga mehe X juhtub olema vigane, on häired kromosoomi vastutusalasse kuuluvates valdkondades vältimatud. Mehel ju tagavarakoopia puudub. Kümme protsenti vaimuhaigusi esile kutsuvatest geneetilistest defektidest, mis seni leitud, on avastatud just X-sugukromosoomist. Lisaks on selle kromosoomiga seotud ka värvipimedus, autism ja hemofiilia.
Naiskromosoom paneb mehed särama
Ent medalil on ka teine, meestele meeldivam pool: kui mees pärib oma emalt iseäranis hea ja kvaliteetse X-kromosoomi, saab see mehe genotüübis võimaluse täiel määral särada, ilma et peaks konkureerima teise X-iga, mille plaanid aju ülesehitamisel võivad olla tagasihoidlikumad.
Seetõttu on meeste seas rohkem mõlemaid äärmusi: nii vaimuhaigeid kui ka geeniusi. Andekat ja võimsat aju omavad meesisendid on loodusliku valiku käigus saanud aga tihti võimaluse rohkete järglaste muretsemiseks ning see on kvaliteetseid X-kromosoome levitanud üle kogu populatsiooni.
Saksamaa Ulmi ülikooli professor Horst Hameister pakkuski ajakirjas Nature välja, et inimese evolutsiooni varases staadiumis eelistasid naised intelligentseid mehi, sest hästi arenenud tunnetuslikud võimed osutusid oluliseks konkurentsieeliseks olelusvõitluses nii teiste loomaliikide kui ka juhmimate liigikaaslastega. X-kromosoom, mille algsed funktsioonid olid seotud võib-olla hoopis teistsuguste talitluste juhtimisega, hakkas järk-järgult üha rohkem hoolitsema aju ülesehituse eest ning muu hulgas soodustama ka aju suuruse kasvu.
"Inimesega juhtus siismidagi naljakat," sõnab Villems. "Meie eellased olid juba paar miljonit aastat käinud kahel jalal ning kasutanud kaht vaba kätt. Kuid siis järsku, umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, algas aju ennakkasv. Võib-olla tõesti toimus mingi geenimutatsioon."
Teiste primaatide, tänapäevaste šimpanside ja orangutangide eellaste genoomis säärast muutust ei toimunud. Ehkki kõigi imetajate ajud on viimase 50 miljoni aasta vältel tasapisi kasvanud, pole ükski liik arendanud välja nii võimsat ja energeetilises mõttes kallist aju kui meie.
Kuna nüüdseks on sekveneeritud ka šimpansi genoom, käib uurimisinstituutide vahel võidujooks, kes toob esimesena päevavalgele täpse mehhanismi, kuidas inimese eellased aju eelisarengu rajale sattusid. Ent tulevase suure avastuse geneetiline asukoht on aimatav juba täna: naissugukromosoom X.
Niipalju siis naiste loomulikest rollidest.
