Justiitsministeeriumi memos on välja toodud avalikkuse poolt tehtud etteheiteid ACTA-le, mis on järgmised:

1. ACTA sõnastus on ebaselge. Võimalik, et kriminaliseeritakse pisirikkumised, samuti juhuslikud kogemata rikkumised. Lepingu väljatöötamise läbirääkimised on olnud salastatud; puudub juurdepääs läbirääkimisdokumentidele.
2. Euroopa Komisjon ei ole teostanud mõjude hinnangut.
3. Õiguste omajate huvid on asetatud ülemaks sõnavabadusest ja muudest põhiõigustest.
4. Leping sätestab interneti teenuste vahendajate kohustuse jälgida võrgus toimuvat ning anda välja rikkujate andmed.

Ministeeriumi hinnangul pole aga kriitika põhjendatud. “Puudub igasugune alus väitel, mille kohaselt tõstab ACTA autorite õigused ülemaks teistest põhiõigustest või paneb internetiteenuse osutajatele senisest suuremaid kohustusi,” kirjutatakse memos.

Ühingu Foundation for a Free Information Infrastructure kirjas Euroopa Parlamendile tuuakse aga välja olulised puudujäägid Euroopa Komisjoni ACTA-suunalises tegevuses. FFII väidab, et:
:

  • ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate Euroopa Liidu seadustega ning karmistaks neid oluliselt, rikkudes inimeste seniseid õiguseid ning kehtestades autoriõiguste rikkujatele ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suured rahalised karistused.
  • ACTA sõnastus on selline, et seda võib kasutada ettekäändena igapäevase arvutikasutuse kriminaliseerimiseks, sealhulgas e-kirjade kolmandatele osapooltele edastamise ja tagavarakoopiate tegemise kuritegelikuks pidamiseks. Samuti võib ACTA järgi kriminaliseerida demokraatia seisukohast üliolulise praktika lekitada ebaseaduslikku või ebamoraalset käitumist tõendavaid dokumente, ning ka õiguse juba lekitatud dokumente avaldada.
  • Kuna ACTA asetab autoriõiguste omajate õigused praegusest kõrgemale positsioonile, annab see internetiteenuse pakkujatele ajendi jälgida senisest enam, mida kasutajad internetis teevad, ning blokeerida ennetavalt erinevaid online-keskkondi, mille abil võidakse autoriõigusi rikkuda. Sellise tegevuse eesmärk on vähendada kasutajapoolse autoriõiguste rikkumise korral internetiteenuse pakkuja vastutust.
  • Prof. Douwe Korff ja Ian Brown koostasid Euroopa Parlamendi Roheliste palvel põhjaliku juriidilise analüüsi, millest lähtub, et ACTA ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega. Selle analüüsi sisu ei ole Justiitsministeeriumi seisukoha koostamisel arvesse võetud.

ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Koalitsiooni koordinaator, advokaat Karmen Turk algatas internetikeskkonnas petitsioon.ee üleskutse ”Ei ACTAle”, mille poolt on oma allkirja andnud juba üle 3200 inimese.

Turki sõnul tuleb nõustuda, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kuid samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.

Välisministeerium viib ACTA lähitulevikus valitsuse ette, pärast mida peaks see jõudma ka Riigikokku. Oma sõna peavad ütlema ka Europarlamendi saadikud.

Ekspress tõstatas teema 29. detsembril artikliga ”Võltsimisvastane seadus ähvardab vaba internetti”.