INTERVJUU: Jüri Pihl - hallinevate vuntsidega mees nagu kass
Jüri Pihl meenutab suurt kassi. Ta istub toolil, jalg üle põlve, ning saadab oma juttu käega õhus suuri ja avaraid žeste tehes. Seljas kannab suveriietust - lühikeste varrukatega särki, khakipükse, heledaid sokke.
Temaga on toimetuses kaasas noor hiiglasliku käekoti ja i-phone'iga varustatud assistent, kes teeb intervjuu käigus suu lahti vaid ühel korral ja naerab mõned korrad närviliselt, nägu kätesse peites.
Tarmo Vahter: Härra Pihl, kas te olete kuulnud sellisest raamatust nagu "Vaba ühiskonna raamat"?
Jüri Pihl: (Üsna hea pokkerinäoga) Ei ole. Ma ei teadnudki, et selline raamat olemas on.
TV: See maksab 169 krooni ja selle avaldamist toetas Tallinna linn, mis on nime ja logoga ka ära märgitud. Ja kuna teie kandideerite Tallinna linnapeaks, võib seda pidada ehk poliitika tegemise vahendiks, et raamatu lõpus on mõned luuletused.
Üks neist kannab pealkirja "Mu maa on murtud" ja see algab sellise värsiga: "Kui mul homme hommikul ukse taha tullakse, / siis mind pole siin ja ma ei saa kirjutada / kuidas ma mõtlesin täna õhtul ühest endisest Viru hotelli turvamehest, / kelle nimi on Jüri. Ta on nüüd minister / ja tal on vaid üks unistus: oma hotell nimega Eestis, / kus ta saaks olla peremeheks."
JP: No selle on kirjutanud inimesed, kes ei ole need, kellest mina lugu pean.
TV: Selle luuletuse on kirjutanud üks endine prokurör (peab silmas Irja Tähismaad - EE), kes oli kunagi ka teie alluv.
JP: (Tõrksalt) Ta ei olnud mu alluv, ta läks varem minema! Aga vaadake, ma ei ole kunagi olnud Viru hotelli turvamees. See legend... (Pisut hapult) mingi Viru turvamees... (Siis selgitama hakates) Kui ma tegelesin välismaalastega ja nende vastu suunatud kuritegudega aastatel 1986 kuni 1988, ma ju pidin liikuma ringi erinevates sündmuskohtades.
TV: Siin on veel üks luuletus, kus on juttu ühest mehest, kes "meenutab natuke Jossif Stalinit" ja kellel on "hallid vuntsid, lõtv käepigistus ja hoolikalt triigitud ülikond". (Punastades) Ma jätan nüüd mõned lõigud vahele, sest daami seltskonnas pole seda viisakas ette lugeda, aga siin on ka selline koht, et "ta võim on nagu ta türa".
JP: No mis ma oskan öelda! See näitab ikkagi... Iga inimene, ka Inno ja Irja Tähismaa, võib anda välja igasugust asja!
TV: Kas selleks peab kulutama linna raha?
JP: Ma tahan sinna jõuda! Olles avaliku elu tegelane, ma ei saa pöörata tähelepanu sellistele arvustustele, aga kui me võtame lasteaedadelt raha ära ja sinna (Tähismaade raamatu väljaandmiseks - EE) antakse 200 000, siis... No mina ei oleks trükkinud ära sellist asja, mis meenutab joodikute löra kuskil kongi ukse taga.
Loe Eesti Ekspressi paberlehest, kas keegi tellis 90ndatel Jüri Pihli palgamõrva
