Aleksandr Kaiva kodu otsiti 2003. aasta jaanuaris läbi kriminaalasja raames, mida kaitsepolitsei alustas juba üheksa aastat(!) varem, augustis 1994. Põhjuse andis tookord sõiduauto VAZ 2105 õhkimine, mille tagajärjel suri üks naine.

Pommimees ei selgunud ikka, küll aga paljastasid detektiivid ülelinnalise narkoäri. Nad leidsid Kaiva kodust kokku 4,2 kilo moonipuru (mis sisaldas 18,51 grammi puhast morfiini) ja 98 grammi hašišit.

Kaiva väitel polnud uimastid üldse tema omad. Narkootikumid tõi narkosõltlane Rašid Kantuganov, kes oli vahepeal elanud tema juures. Kaiva püüdnud sõpra uimastitest võõrutada, aga too suri üledoosi tõttu.

Kaiva väitis, et ei salli uimasteid (“Ma pole kellelegi ja kunagi narkootilisi aineid müünud ega tarvitanud neid”), vaid hoopis võitles nende vastu. Kohtu küsimustele, kuidas ta seda tegi, mees vastata ei osanud…

Lisaks püüdis Kaiva võita kaastunnet jutuga, et sai 1985. aastal Afganistanis sõdides kuuli pähe. “Olen grupi peal, invaliidsus on eluaegne,” rääkis Kaiva.

Politseinikud väitsid, et Kaiva oli Sillamäe narkokunn hüüdnimega Tšemodan (Kohver). Ta organiseeris septembris 2002 kuritegeliku grupi, kuhu kuulus tema kõrval veel viis meest. Süüdistuse kohaselt lubas Kaiva tagada, et moonipurust valmistatud uimasteid müüvad Sillamäel ainult need diilerid, kes ostavad “toorainet” isiklikult tema käest.

Ruslan Agatšov ostis Kaiva käest uimasteid vähemalt kolm korda kuus. 70grammine klaas moonipuru maksis 330–350 krooni. See oli väga kõrge sisseostuhind, kuid kasumit polnud pärast enam vaja Kaivaga jagada.

Agatšovi elukaaslane tunnistas, et Tšemodan käis paar korda nende juures korteris raha järel. Pikka kasvu mees, välimuselt umbes 40aastane, sõitis suure tumesinise Mercedes-Benzi kupeega. “Pärast Aleksandri telefonikõnesid hakkas Ruslan alati taskutest raha koguma, närveerima. Nende suhtlemise põhjal oli näha, et Ruslan allub Aleksandrile.”

Agatšov lasi moonipurust tõmmist keeta, mida narkomaanid hüüdsid “mustaks” või “kuupideks”. Üks kuup maksis 50 krooni.

Agatšovi naise sõnul oli ostjaid 15–20 inimest päevas. Tasuda sai ka asjades, sealhulgas mobiiltelefonidega.

Teise diilerina müüs Kaiva moonipurust tehtud uimasteid Konstantin Slobodin, hüüdnimega Kommunist.

Kaiva pandi 3 aastaks ja 3 kuuks vangi, millest istus ära 2 aastat 10 kuud ja 13 päeva. Vangla oli tema käitumisega rahul ja lõpuks toetas isegi prokurör mehe ennetähtaegset vabastamist.