Juba kõne esimesele sotsiaaltöötajale kinnitas, et peresid, kelle eelarve vangub absoluutse vaesuse piiril, on rohkem, kui ühtegi ajalehte mahuks. Tegelik puuduses elavate noorte arv on tõenäoliselt suuremgi, sest uuring ei hõlma lastekodudes ja hooldusasutustes elavaid lapsi.

Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste ütleb, et nende vallas on vähemalt 15 inimest, kellel muud sissetulekut peale toimetulekutoetuse pole ning kelle eest vald ka kommunaalmaksud tasub. Mõnele ostetakse küttepuud, mõne eest tasutakse lasteaiamaks. Valla eelarvest ostetakse töövihikuid ja tasutakse koolitoidu eest, aga nõustatakse ka telefonvõlgade ja politseitrahvide tasumisel.

Uus “trend” on surnud omaste matmata jätmine. “Isegi täitsa normaalsed pered ei jaksa enam matuseid korraldada. Riiklik matusetoetus võeti paar aastat tagasi ära ja inimestel lihtsalt pole raha,” ütleb Luule Palmiste.

Mis siis saab?

“Natuke saab vald kompenseerida (100 eurot), aga mitte kõike. Odavaim tuhastamine maksab 360 eurot. Eks siis võetakse SMS-laenu või saadakse raha suguvõsa peale kokku.”

Eestis ohustab vaesus enim peresid, kus on üks või mitut töötut, ainult üks täiskasvanu, puudega pereliikmed või palju pereliikmeid. Leibkonnatüüpidest on kõige vähem materiaalseid võimalusi lastel, keda kasvatab ema üksi (91% üksikvanemaga peredest on emade õlul). Kolmandik neist leibkondadest elab allpool vaesuse piiri. Teine vaesusriskis leibkonnatüüp on vähemalt kolme lapsega paarid.

Küüniliselt väljendudes: Aivar Aasa pere elab veel hästi, sest sissetulek koos töövõimetuspensioni ja lastetoetustega ei lange alla kehtiva toimetulekupiiri. Seetõttu ei jagu neile ka riigieelarvelist toimetulekutoetust.

Kuidagi tuleb toime isegi pere, kus on kuus koolilast, töötu ema ja alkohoolikust isa. “Maal aitab palju naabrite toetus,” teab Luule Palmiste.

Aivar Aasa pere lugu on aga parim näide eestlaste küünarnukitunde säilimise kohta.

“Väga tänan, et üks meie pere abi sai. Sellele perele oli see tõesti väga suureks toeks,” ütleb Palmiste edasi tänusõnad valla poolt.Kes on Eestis vaene?Vaene on see, kel kulub söögile (sisse arvestatud ka kulutused alkoholile) enam kui pool sissetulekut. Nii elab veerand Eesti peredest.

Suhteline vaesus — mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. 2010. aastal oli see 280 eurot kuus.

Absoluutne vaesus — langeb kokku elatusmiinimumiga

ja on praegu 174,82 eurot kuus inimese kohta.

Vaesusrisk — sissetulek inimese kohta 100 kuni 125 protsenti elatusmiinimumist ehk 174,82 kuni 218,53 eurot.

Elustiilivaesus — kui 75 protsenti sissetulekust läheb sundkulutustele, nagu üür ja toit.

Eluasemevaesus — kui kodu ei vasta miinimumnõuetele (vanni või duši, WC, keskkütte ja sooja vee olemasolu) või kui eluaseme seisund on halb (rõskus, lekkiv

katus jne).

Ilmajäetus — vaene on ka see, kes ise tunneb end millestki ilma jäetuna. Peamine kriteerium on enesetunne ja isiklike elutingimuste kõrvutamine teiste inimeste ja elustandardiga.

Toiduvaesus — kui pere saab tarbida vähem, kui minimaalne toidukorv (77,60 eurot inimese kohta kuus) ette näeb.

Toimetulekupiir on praegu 76,70 eurot kuus perepea ja 61,36 eurot iga järgmise inimese kohta. Allpool toimetulekupiiri elavatele inimestele makstakse toimetulekutoetust.

Toimetulekutoetused lastega peredele
Mullu esimese 9 kuu jooksul maksti toimetulekutoetust 6840-le lastega perele.
Keskmine toetus lastega leibkonna kohta oli 204,97 eurot.
59% leibkondadest on vaid üks täiskasvanu.