Ivari Padar: 53,3 miljardi kroonine õnn on tulnud meie õuele

Valitsuse pressikonverentsil 11.10.2007.
Juhataja: Aitäh! Ja nüüd siis suurtest euroraha summadest. Palun, Tõnis Lukas.

Tõnis Lukas: Ma väikse sissejuhatuse tegin juba, nii et palun, rahandusminister.
Ivari Padar: Et õnn on tulnud meie õuele! Teisipäeva õhtul on allkirjastatud Euroopa Komisjonis ametlikult need otsused, mis lubavad meil perioodil 2007-2013 kasutada Eestis nn struktuurvahendeid ehk siis raha väärtuses 53,3 miljardit krooni. Sellel rahal on Eesti riigi poolne kaasfinantseerimine suurusjärgus 10,5 miljardit krooni. Ja nagu me oleme ka varem rääkinud, on need vahendid kolme põhilise valdkonna vahel jagatud.

Üks on inimressursi arendamise rakenduskava, kus vedavaks ministeeriumiks on Haridus- ja teadusministeerium ja lugupeetud minister räägib hiljem sellest kindlasti rohkem. Siis on elukeskkonna arendamise rakenduskava, kus vedavaks ministeeriumiks on Keskkonnaministeerium. Ja kolmandaks kavaks on majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille kokkupaneku eest vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeeriumil oli siis selline üleüldine koordineeriv roll. Ettevalmistustööd on tehtud suurusjärgus kaks aastat, üle kahe aasta isegi ja ma tänan kõiki kolleege, kõiki asjaosalisi, kes selle eeltööga meiega koostööd tegid.

Nüüd, mis saab edasi? Selleks, et neid rakenduskavasid rakendada, on tarvilik vastu võtta enam kui sada määrust. Nendest üks osa on juba ka vastu võetud, mis puudutab eelkõige just Rahandusministeeriumi poolt ehk siis neid määrusi, mis horisontaaltasandilt ehk siis kõike kolme ministeeriumit haaravad. Nende määruste alusel kirjeldatakse ära 80 meedet, mida hakatakse kasutama.

Omalt poolt võin veel öelda, et on planeeritud kõikidesse maakondadesse ka selline tutvustusreis või info vahetamise reis, kus erinevatest ministeeriumidest tippspetsialistid ka maakondade tasandil seletavad neid võimalusi, mis on nende eurorahade kasutamisega võimalik saavutada. Eraldi tuleb veel ütelda, et nn maaelurahad, rahad, mis on siis maaelu arengukava põhiselt Eestis rakendatavad, need selle tänaste otsuste alla ei kuulu. Enam kui 13 miljardit krooni, mille rakendamise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Nüüd ma annaksin heameelega kolleegidele sõna. Ei ole olemas meil täna kolleeg keskkonnaministrit, küll on aga Keskkonnaministeeriumist vastav spetsialist härra Pirso siin olemas, mis puudutab keskkonna valdkonna. Nii et kolleegid, palun toetage mind.

Tõnis Lukas
Haridus ja teadus sai sellest 53,3 miljardist 10,4 miljardit ja kõige suuremad rahad on tõesti regionaalfondist investeeringuteks. Tooksin võrdluseks just sellel taustal, et räägitakse, et ei ole piisavalt välja arendatud kompleks hariduses, teaduses, informatsiooni kutsehariduse ja kõrghariduse arendamisest. Kutseharidusse, just infrastruktuuri ehk hoonete ehitamisse, nende sisustamisse läheb meetmena aastani 2013, kuid kasutada neid rahasid saab aastani 2015, 3,6 miljardit krooni. Sellest ERFi vahenditest tuleb üle 2,6 miljardi krooni. Ja on olemas indikaatorid, mille järgi siis me kontrollime ja jälgime, et selle raha eest praegu olevad 31 munitsipaal- ja riigi õppeasutust saaks välja arendatud. Mil määral, palju luuakse uusi rahvusvahelisel tasemel heas korras õppekohti, palju ühiselamute kohti, see kõik on kaetud konkreetsete mõõdikutega.

Ja teine väga suur pakett läheb teaduse- ja arendustegevuse, kõrghariduse infrastruktuuri arendamiseks, kokku 2,5 miljardit selle ajavahemiku jooksul. Nendest ERFi vahendeid 1,8 miljardit. Tohutu raha, see on jagunenud kaheks, suurem osa sellest läheb teadusega seotud, teadusinstituutidesse, ka põhiliselt teadusega seotud ülikoolidesse. Ja siis üks osa sellest, 800 miljonit krooni on eraldatud meetmena, mis võib minna sellistesse kõrghariduse õppeasutustesse, kes teadusasutustena ka raha pärast konkureerida ei suudaks. Nende hulgas on näiteks rakenduskõrgkoolid.

Ja teine osa, lisaks betoonile on Haridusministeeriumi valitsemisalas ajud. ESFi vahenditest on siis inimressursi väljaarendamiseks, oi kui ilus sõna, järgmised suunad. Doktoriõppe edendamine, kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumine, kohandumine teadmistepõhise majandusega, palju-palju niisuguseid tegevusi. Ja teaduse- ja arendustegevuse kõrghariduse jaoks sellest meetmest läheb kokku ligi 2 miljardit krooni veel. Nii et kokku siis teaduse- ja arendustegevuse kõrghariduse peale võime võtta 4,5 miljardit ja ma arvan, et me teeme selle eest väga suuri asju.

Ma ei räägi pikemalt ESFi vahendite kasutamisest, siin on palju olulisi tegevusi tööjõuturul inimeste ettevalmistamiseks, aga ka näiteks riigikeele oskuse parandamiseks. Me saadame vastava informatsiooni kõigile laiali ja heameelega vastan ka detailsematele küsimustele. Nii et kui "õnn tuli õue peale" seda kujundit edasi arendada, siis ma ei tea, kuidas rahandusminister arvab, aga Haridusministeeriumi positsioonilt õnne ei peitu rahas, õnn peitub targas rahas ja me katsume seda ajudele suunatud raha siis targalt ja taibukalt ka kasutada.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd Majandusministeeriumi rakenduskavast.

Juhan Parts
Kogu summa, millest me räägime, on ca 21 miljardit. Targad onud on mõelnud ta 5-6 aasta peale. Mina arvan, et üks selline küsimus, mis on kindlasti valitsuse ees ja kindlasti Majandusministeerium tahab siin olla ka mõneti eestvedaja, et kuna raha teadupärast ajas odavneb, et raha kulutamisega ei tekiks sellist meeleolu või selle raha paigutamisega, investeerimisega, ei tekiks sellega meeleolu, et aega on küll. See on kindlasti probleem.

Teine nagu mure või ütleme, tunne, mis mul nagu selgroos on, on see, et jätkuks meile mõistust, ennekõike härra Ivari Padarile, et me bürokraatiaga üle ei pingutaks. Meil on teatud kogemused ju aastatest 2000 ja seal alguse poole, et me ikkagi bürokraatiaga käituksime niimoodi, et me seda liialt üle ei tee. Muidu asja mõte võib ära kaduda. Nüüd kuhu ja milleks me suures plaanis seda asja näeme?

Ma jagaksin Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võimalused neljaks. Esiteks kindlasti infrastruktuur. Võime julgelt öelda, et teede ehitus läheb lahti. Nüüd on küsimus, et mida ja kuhu täpselt ehitada. Ma võin arutleda, kui teid huvitab, aga need samad otsused, mis nüüd tuleb langetada ja see on lähema kuu-kahe küsimus, et millised saavad olema siis suuremad teede objektid, mida me planeerime teha ennekõike nende Euroopa struktuurvahendite arvel. See objektide loetelu enam-vähem hakkab koonduma, aga kindlasti oleks meie soov, et me suudame ehitada mõttelise silla infrastruktuuri ja meie majanduse konkurentsivõime vahel. Umbes see on see, et lihtsalt kuhugi teed, et millel ei ole nagu seost, et kas see transport läheb sujuvamaks, me tugevdame oma transiidisektori võimalusi, kaubad liiguvad kiiremini, kus tõesti kaubad liiguvad ja nii edasi. Selline mõtteline seos nende objektide valikutel peaks olema. Infrastruktuuri all on kindlasti lennujaamad. Nendest on räägitud, aga kindlasti sellised lennujaamad, mis peaks olema lennunduse initsiaatorid, lennunduse arengu initsiaatorid, neid tuleb edasi arendada. Nii Tallinna, aga tegelikult ka mõningaid regionaal-lennujaamu, mis maapiirkondade või nende piirkondade jaoks tunduvad olevat konnasilmad.

Raudtee osas on ka mõningaid mõtteid. Ennekõike puudutaks seda Rail Balticat. Raudtee osas on jätkuvalt minu seisukoht, et raudtee tagasi ostmine ei tähenda seda, et raudtee ei peaks suutma iseendaga hakkama saada. Kui, siis pigem teeme me mõningaid investeeringuid selleks, et raudtee kui ühistranspordivahend oleks rohkem inimeste poolt vastu võetud ja armastatud. See on see transpordi investeeringute blokk, ca 10 miljardit.

Järgmine blokk on see, mis puudutab ettevõtlust ja ettevõtluse seost innovatsiooni arendustegevusega. Jah, kindlasti on meil olemas teatud kogemused eelmiste programmidega. Meie kindel soov oleks see, et kui nende vahenditega, mille hulk on päris tore, kuskil ka 10 miljardit ettevõtlus-teadusarendus, et meie hariduse ja teaduse potentsiaal ja ärivaim käiksid koos, nagu noored armunud. Mitte niimoodi, et ühest auditooriumist teise või ühest ruumist teise, et kuidagiviisi nad ei leia teineteist.

Kui me vaatame täna neid probleeme, mida ettevõtjad kurdavad, et palgad kasvavad ja tootlikkus mitte, et mida siis siin selle rahadega teha annab? Mida annab teha sellist, millega pangad ja ettevõtjad ise hakkama ei saa? Ja see on üks küsimusmärk. Ideid on olemas. Ennekõike puudutab see seda, et kui palju ja millisel moel me peaksime nö toetama ettevõtete investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Me räägime siin põhiliselt ikkagi traditsioonilistest majandusharudest. Siin tuleb kindlasti piike murda igasuguste inimestega ja huvigruppidega, aga meie soov oleks, et kui me selle uute tehnoloogiate investeeringute programmi avame, siis me saame rääkida tõepoolest ainult maailma eesliini tehnoloogia investeeringuid, mitte et me vahetame ühte pinki natukene moodsama või uuema vastu. Investeeringute fookus peaks olema tõepoolest uue tugevama kvaliteediga.

Me loodame, et see trend, kus ettevõtted hakkavad oma tehnoloogiaid välja vahetama, on juba alanud. Kindlasti väikeettevõtted. Nende väikeettevõtete jaoks on mõned huvitavad ideed, et kuidas ikkagi väikeettevõtted saaksid tuua endale ajusid juurde. Tootlikkuse eksperdid, neid on läänes, kes vaatab kogu toodangut ja vaatab, kas saab tootearendusega midagi teha. Väikeettevõtjal on kindlasti raske sellist kulutust teha, et võtta head ja targemad inimesed, kas siis Eestist või meie käes on ju tegelikult võimalus neid igalt poolt endale siia sisse osta. Selline meede me loodame, et aitab meie ettevõtluse konkurentsivõimet tõsta. Niipalju võibolla sellisest ettevõtluse ja innovatsiooni poolest. Eks kindlasti saab sellest siis, kui asi konkreetsete otsusteni jõuab, rohkem rääkida.

Kolmas blokk on e-riik. Võimalus on nii avalikul sektoril kui ka erasektoril investeerida selleks, et meie e-riik edasi areneks, ca miljard on mõeldud selleks. Me tahame investeerida suurtesse ja uue kvaliteediga projektidesse. Näiteks e-tervishoid ja e- õiguskaitse. Eestis ei tohi olla ühtegi kohta, kus ei ole võimalik heal tasemel internetis olla jne, jne. Me liigume siin samm-sammult. Me tahaks tilgutada sellist väetist sellele asjale, kuna maailmas asjad muutuvad niivõrd kiiresti, siis me kindlasti liigume siin aasta-kahe kaupa, et mitte kogu raha kohe ära investeerida. Aga loodetavasti on abi.

Ja neljas ja kõige viimane, mis tihtipeale nagu Majandusministeeriumi puhul ära unustatakse, aga mina pean seda asja väga oluliseks, on see, mis puudutab ikkagi seda, kus meie inimesed elavad ja kuidas on olukord sellega, et palju nad energiat säästavad. Kui me, siiamaani on riigieelarve ise natukene panustanud, et kortermajade elanikud, ühistud saavad oma majad teha energiasäästlikumaks, siis nüüd on meil võimalik ka Euroopa rahasid selleks investeerida. Ma loodan, et kortermajad, ükskõik, kaua nad siis meile jäävad, aga kindlasti energia säästu osas tuleb korteriomanikke ja ühistuid motiveerida. Kindlasti ei finantseeri me sajaprotsendiliselt ühtegi projekti. Vaid just nii palju, et ühistu suudaks kokku leppida, suudaks raha juurde võtta. Eesmärk oleks selles, et me lihtsalt ei kütaks õhku ja majad oleks soojapidavad ja muidu energiasäästlikud. Nii et sinna läheb ka päris kenake summa. Niipalju Majandusministeeriumist.

Juhataja
Aitäh! Ja kuna täna keskkonnaministrit istungil ei olnud, siis põgusa ülevaate Keskkonnaministeeriumi teemadest annab rahandusminister.

Ivari Padar
Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mis on Keskkonnaministeerium vedamisel olnud, selle maht on päris suur, see on 25,1 miljardit krooni. Ja sellest otseselt keskkonna ja looduskaitse heaks läheb 11,2 miljardit krooni. Kõige mahukam osa siit on kindlasti veemajandus ja jäätmekäitlus ehk siis veemajandusse on konkreetselt 7 miljardit, koos jäätmekäitlusega 9,8 miljardit krooni. Senist printsiipi, et "solk sees, vesi väljas“, muuta kardinaalselt printsiibiks "vesi sees, solk väljas". Nii et selle nimel tehakse pingutusi.

Energiamajandust toetatakse 1,4 miljardi krooniga. Ja selle elukeskkonna arendamise rakenduskava all on ka toetused regionaalseks ja kohalikuks arenguks, 6,1 miljardit krooni, mille abil rakendatakse kohalikke teenuseid, infrastruktuuri, turismiobjekte jne. See on selline lühikene ülevaade sellest mahukast rakenduskavast.

Majandusministeerium: Eesti ;saab seitsme aasta jooksul 53 miljardit ;eurotoetusi

Euroopa Komisjoni 9. oktoobri otsustega kinnitati ;lõplikult struktuuritoetuste jagamise põhimõtted ja toetusvaldkonnad, mis ;tähendab Eestile ligi 53,3 miljardi krooni suuruste toetuste avanemist.  ;   ”Komisjoni otsus märgib seda, et pikk ja hoolikas ;toetuste planeerimistöö on lõppenud ning algab vaat et raskemgi osa – toetuste ;õige ja tulemuslik kasutamine,” ütles rahandusminister Ivari Padar. ;   Struktuuritoetused suunatakse aastatel 2007-2013 ;projektidesse läbi kolme valdkondliku kava – majanduskeskkonna, elukeskkonna ja ;inimressursi arendamise. Tänaseks on Euroopa Komisjon kinnitanud need kõik kolm ;rakenduskava.   Kokku on aastatel 2007-2013 Eestil võimalik kasutada ;53,3 miljardi krooni ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa ;Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi toetusi. Seda on aastas üle kahe korra rohkem ;kui senisel rahastamisperioodil aastatel 2004-2006. Lisaks panustab Eesti ;kaasfinantseerimisena üle 10 miljardi krooni, mis tuleb kokku riigieelarvest, ;kohalikelt omavalitsustelt ja erasektorist.   ”Kuigi meil on võimalik ;kasutada varasemast oluliselt rohkem raha, ei ole seda kunagi piisavalt kõige ja ;kõigi jaoks. Seetõttu oleme planeerimise käigus kõikide asjaosalistega koos ;hoolega kaalunud, millistesse valdkondadesse toetus suunata. Nüüd tuleb osata ;teha ka õigeid rahastamisotsuseid, millised on need parimad ja Eesti arengut ;edasiviivamad projektid,” lisas minister.   Võrreldes 2004-2006 perioodiga, kasvavad järgmise ;seitsme aasta jooksul enam toetused infoühiskonna arendamiseks, ettevõtluse ja ;innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuste jaoks. Kokku on järgmise seitsme ;aasta jooksul plaanis avada 83 kitsamat toetusvaldkonda ehk meedet, millest ligi ;20 on plaanis avamiseks ette valmistada juba sellel aastal. ;   Struktuuritoetuste kasutamisel Eestis on kolm peamist ;strateegilist eesmärki: kasvatada majanduse konkurentsivõimet, sotsiaalset ;sidusust ja säästvat keskkonnakasutust.   Lisainfo struktuuritoetuste elluviimise kohta: www.struktuurifondid.ee ning ;rakenduskavade ning planeerimisprotsessi kohta: www.fin.ee/sf2007. Lisaks taustainfo ;struktuuritoetuste planeerimisest ja rakenduskavadest: http://www.struktuurifondid.ee/public/ taustamaterjal_struktuuritoetused.doc