Jääkarude elulootus sulab koos jääga
Teadlased hoiatavad, et Arktika mandrijää kiire kahanemine ähvardab välja
suretada maailma jääkarupopulatsioonid.
Tänavu avaldatavad uuringud
näitavad, et mandrijää paksuse ja ulatuse kahanemine põhjustab sadade jääkarude
hukkumise aastas. Jääkarude koguarv on hinnanguliselt kõigest 25 000.
Paljud
karud on sunnitud veetma pikki ajavahemikke mitte jääl, vaid maismaal, kus
neil on raske toitu leida; noored karud aga hukkuvad koobastes, mis sulavad ja
varisevad kokku.
Cambridge'i ülikooli polaaruuringute instituudi doktori
Peter Wadhamsi uurimus näitab, et nüüdseks on suvel jää keskmine paksus
2,7 meetrit, ehkki veel 20 aastat tagasi oli jää paksus 4,8 meetrit. Wadhams
ennustab, et aasta 2080 paiku kaob suvekuudel kogu polaarjää. Kuid karude
arv langeb katastroofiliselt juba ammu enne seda.
Kanada jääkarude uurija dr
Ian Stirlingi uurimusest selgub, et sulav lumi tapab noori karusid enne,
kui nad koopast väljagi saavad.
"Vastsündinud karupojad on isegi
inimlapsest väiksemad ning pimedad. Kulub nädalaid, enne kui nad suudavad
koopast lahkuda, kuid on tõendeid, et järjest suuremal hulgal karupoegi hukkub,
kui pesad kokku varisevad. Leidsin hiljuti uru, kus vajunud lumi polnud
lämmatanud mitte ainult karupojad, vaid ka nende ema," räägib
Stirling.
Kanadas Hudsoni lahe ääres on üha soojenev kliima sundinud karusid
maismaale tulema, kui jää juulist oktoobrini ära sulab. Kuid viimastel aastatel
on jää taastekkimine kuni kuu aega hilinenud, mistõttu kümned kõhnad nälginud
karud kogunevad randa jää saabumist ootama. Loomadel pole maismaal kerge toitu
leida, mis tähendab, et iga ootepäev kulutab nende rasvavarusid.
USA
looduskaitsekeskuses Anchorage'is Alaskal jääkarudega
tegelev vanembioloog Scott Schliebe sõnul toimuvad Arktika
bioloogias hiiglaslikud silmnähtavad muutused. "Paakjää kahaneb iga suvega ja
ma ei oska arvata, kuidas saaksid karud ilma paakjääta ellu jääda. Nad pole
kohastunud eluks maismaal," ütles ta.
Jääkarud elavad peaaegu kogu aja
ujuvatel jääpankadel. Pangad moodustavad kokku paakudes hiigelsuuri jäävälju,
mida siin-seal lõhestavad väikesed lahvandused, millest karud üle ujuvad. Nad
on eluks külmas põhjas suurepäraselt kohastunud ja toituvad peamiselt
viigerhüljestest. Karud asustavad suurt jääala, mis jääb Venemaa,
Ameerika, Kanada, Gröönimaa ja Norra valdustesse. Täiskasvanud isase kaal
ulatub 700 kiloni ja nad on ühed metsikumad ning ohtlikumad loomad
maailmas.
Inimesed on jääkarusid pikka aega küttinud nende liha ja kasuka
pärast. Praegu kontrollitakse "väljapraagitavate" jääkarude arvu
rahvusvaheliste lepetega, kuid sellegipoolest tapetakse igal aastal mitusada
karu. Inimesed kujutavad karudele veelgi ohtu, sest saastavad merd mürgise
kemikaaliga PCB, mis ladestub rasva. Tohutute rasvakihtide tõttu, mida karud
vajavad enda soojendamiseks, tõuseb nende PCB tase, see lööb segi karude
hormoonsüsteemi ja võib põhjustada muutusi sugutunnustes.
Andrew Derocher
Norra polaarinstituudist on avastanud, et mõned karud Norrale kuuluvas
arktilises Svalbardi piirkonnas on saastatuse tõttu hermafrodiidid, kellel on
nii isas- kui ka emaslooma suguelundid. Tal on kavas avaldada lisaandmeid,
millest ilmneb, et isegi karud, kellel ei esine nähtavaid soomuutusi,
kannatavad immuunsüsteemi häirete all, mis teeb nad vastuvõtlikumaks
haigustele.
Ülemaailmne Loodusfond WWF on jääkarude pärast nii mures, et
valmistab ette eriaruannet pealkirjaga "Kaduv kuningriik – jääkarude sulavad
valdused", milles hoiatab, et karusid ootab väljasuremine.
Teadlaste sõnul
on Arktika soojenemine tingitud temperatuuri tõusust kogu maailmas. Selle
otsesel mõjul sulab jää pealtpoolt, kuid selle kaudne mõju on veelgi
hukutavam.
Wadhamsi uurimus näitab, et Golfi hoovus ja sooja vett põhja
poole kandvad hoovused on muutunud tugevamaks ning soojendavad ja sulatavad
mandrijääd ka altpoolt.
Veel üks jää sulamise tagajärgi on laevateede
avanemine Euroopa, Põhja-Venemaa ja Kaug-Ida vahel ning Siberi iga-aastase
talvise eraldatuse lõpp.
"Mõne aasta pärast näeme, kuidas Barentsi meri muutub laevatatavaks aasta
ringi," ütleb Wadhams. "Lõpuks võib jäävabaks muutuda ka väin Kanada
loodeosas. See toob põhjaliku muutuse kaubandusse, aga karudele on
säärane tulevik troostitu."