Kogu kompleks koosneb kahest hoonest ning seal tegutseb kaks raviasutust – linna omanduses olev Tallinna Hambapolikliinik ja eraomanikule kuuluv Kaarli Hambapolikliinik. Vana maja omanik on Kaarli kogudus, mis ruumide pealt polikliinikutelt renti saab. Uus, 1988. aastal valminud hoone on linna omanduses, kuid asub koguduse maalapil.

Tegelikult pole linnale kuuluva osa müüki kuskil välja kuulutatud. On teada ainult tõsiasi, et linna lisaeelarves loodetakse linnavara müügist lõigata 19,6 miljonit. Kui abilinnapea Anders Tsahkna juunikuus Kanal 2 uudistesaatele usutluse andis, mainis ta müügiobjektina just Tallinna Hambapolikliiniku maja. Arvud, mis Tsahkna välja tõi, olid 16 miljonit maja ja 3,5 miljonit sisustuse eest (sealhulgas kõik hambaraviriistad ning laboritehnika).

Hambaarstide Liidu president Kristjan Gutmann reageeris Tsahkna avaldusele kiire teabenõudega. Tal oli küsimusi kuhjaga. Kas asutus ei majanda ennast enam hästi, et müük nii vajalik on? Ja miks nii kiiresti? Kust on võetud maja müügihind, mis näib Gutmannile mõttetult odavana – eriti 3,5 miljonile hinnatud sisustus, mille maksumus peaks tema hinnagul olema mitmeid kordi suurem. Majas tegutsev hambalabor üksi on rohkem väärt ning on teada, et sellele oleks teisigi kosilasi – näiteks Dentese hambalabor Tartust. Tshakna vastus oli lühike: hambapolikliiniku saatus otsustatakse pärast suvepuhkust, augustis.

Murelikud hambaarstid pelgavad, et see on vaikus enne tormi: maja müüakse kiiresti ja vaikselt Tallinna Hambapolikliinikuga ühes majas asuvale Kaarli Hambapolikliinikule ning mõlema asutusega seotud Männikute perekonnale. Nii saab sellest äriühing, keda ei huvita vähekindlustatud patsientide ravi karvavõrdki.

"Linnavolikogu pole müügi kohta otsust teinud, nii et sellest ei tea ma midagi. Aga kui otsite siit skandaali, siis seda te ei leia," ütleb Anne Männik, Tallinna Hambapolikliiniku peaarst.

Ka õhku jäänud müüginumbritest ei taha Männik rääkida, kuid üldiselt ei paista hind talle sugugi väike. Ka vaid 3,5 miljonile hinnatud sisustuse eest mitte. "Amortisatsioon, kulumine! Meil pole siin ühtki uut asja!"

Maja töötajad lükkavad need väited siiski ümber.

Kuigi Männik väidab, et Kaarli ja Tallinna Hambapolikliiniku puhul on tegemist kahe täiesti eraldiseisva asutusega, on need lähemal vaatlusel õige tihedasti seotud. "Mina tavaliselt sinna üldse ei satu – ainult ehk nende koridorist möödudes, kuna me ühes majas paikneme," ütleb ta. See pole aga tõsi. Kaarli kliiniku juhatuse liige on tema abikaasa, ERGO Elukindlustuse AS juhatuse liige Georg Männik, Kaarlis töötab ka tema tütar ning hulk endisi ja praegusi Tallinna Hambapolikliiniku töötajaid. Kõigele lisaks ka tema ise – kuigi linnapolikliiniku peaarst, on ta Kaarli erakliinikus hambaarstiks.

Lõpuks tunnistab Männik, et Kaarli polikliinik on tõesti tema abikaasa äri. "Aga mina ei tea, et ta Tallinna Hambapolikliinikut osta tahaks. Ma pole kuulnud, et tal nii palju raha oleks."

Männikute huvi oleks aga igati mõistetav, kommenteerib üks anonüümsust paluv hambaarst – linna rahaga sisse seatud ravikabinetid saaks soodsalt kätte. "Ka on ERGO juht Georg Männik alati suure suuga rääkinud eraravikindlustusest. Mis oleks parem bisness kui omada ühes perekonnas nii teenuse- kui kindlustuspakkujat?"

Linna majaosa müügi suhtes on huvi üles näidanud ka Kaarli kogudus – piiskop Einar Soone on linnapeaga kohtunud ja linnapea omakorda on koguduse taotluse heaks kiitnud. Kõike seda räägib Kaarli koguduse asjadevalitseja Sven Torpel, kes on ka – üllatus, üllatus!  – Tallinna Hambapolikliiniku peainsener ja Kaarli Hambapolikliiniku juhatuse liige. Kogudusele müük ei tähendaks ühe asjasse puutuva hambaarsti sõnul aga ikkagi midagi muud kui maja minekut Männikute kätte.

"Kui kogudus maja tõesti endale peaks saama, siis see, kas majja jääb polikliinik või mitte, sõltub eelkõige linna pakkumisest ja haigekassa rahadest," ütleb Torpel. Kuni ametlikke pabereid liikunud ei ole, ei taha ta sellest pikemalt rääkida.

Milleks siis hambaarstid pabistavad, kui maja müük veel nii lahtine on? Aga just sellepärast, et neil on mulje, et nüüd lükatakse magusas kohas seisev hoone kibekiirelt ja hirmodavalt maha. "Kuigi on ammu teada, et polikliinik ükskord erastatakse, on mitu aastat vaikus olnud," ütleb Kristjan Gutmann. "Ja nüüd äkki – ühe nädalaga läks asjaks." Kõrvaltvaatajana kommenteerib asja ka Tallinna hambapolikliiniku endine peaarst Tenno Jänes: "Kui linn on otsustanud maja müüa, et raha juurde saada, tuleb seda mõista. Kuid tähtis on see, et väärtusi hinnataks õigesti ning et sellele tehtaks õige pakkumine. Avalik konkurss on kõige A ja O. Miks on vaja müügisumma telekas välja öelda, kui kõik dokumendid on väidetavalt ette valmistamata? Selge, et see tekitab muret ja küsimusi!"

"Tallinna Hambapolikliinik on Eesti kõige suurem hambaraviasutus," sõnab Kristjan Gutmann. "Mahukad haigekassalepingud, kopsakas raha Tallinna eelarvest, palju patsiente. Aga need patsiendid on sellised, keda eraarstid naljalt ravida ei taha – vähekindlustatud, vanurid, lapsed. Äriühingus on teised põhimõtted ja linlaste tervishoid kannatab." Tema ennustab, et ees ootab sotsiaalne katastroof.