Jan Brett

Enamik kunstnikke on lapsest saadik usinasti joonistanud. Paljud on juba varakult unistanud ka kunstniku elukutsest, konkreetsus tuleb siiski tavaliselt alles 20ndates. Jan Brett, üks Ameerika armastatumaid laste­kirjanikke ja illustraatoreid, teadis aga juba kuueaastaselt, et temast peab saama lasteraamatute illustraator. See on olnud tema elu mõte ja suurim rõõm ning iial pole ta tahtnud – ega osanudki – tegelda millegi muuga, kirjeldab Viive Noor.

Televiisorivaatamise asemel joonistas ta lapsena pilte. Telerit pole kunstniku perekonnas ka praegu, sest sellele kuluv aeg on Jan ­Bretti meelest mõttetult raisatud. Elu on lühike ja teha tahaks nii palju. Kunstnik unistab teisest elust, et võiks luua üha uusi ja uusi raamatuid. Optimism on aidanud üle saada rasketest aegadest. Kui saata endast välja häid mõtteid ja häid tegusid, tulevad need ringiga tagasi, on kunstnik kindel.

Jan Brett sündis 1. detsembril 1949. aastal Hinghamis, Massachusettsis. Kõigepealt õppis ta Colby Junior College’is 1968–69, seejärel Bostoni Muuseumi Kaunite Kunstide koolis aastal 1970. Ta elab endiselt Massachu­settsi osariigis, nüüd küll mereäärse Norwelli linna ajaloolises lõunakalda piirkonnas. Abikaasa töötab Bostoni sümfooniaorkestri juures, peres on kasvanud üles kolm last. Reisimine kuulub elu juurde ja seda naudivad kõik. Samuti annab see võimaluse koguda materjali ja ideid uute raamatute jaoks. Suved veedetakse enamasti mägedes.

Kunstniku tööpäevad on pikad. Hommikul läheb ta oma ateljeesse ja ei tõuse pea kunagi laua tagant enne keskööd. Nii on ta töötanud terve elu. Jan Brett võrdleb illustreerimist tennise või klaverimänguga: mida rohkem harjutad, seda parem on ka tulemus.

Jan Brett on illustreerinud palju raamatuid, sealhulgas ka ise mitmeid raamatuid kirjutanud, samuti adapteerinud ja illustreerinud muinasjutte. Esimene päris oma raamat ilmus aastal 1981 (“Fritz and the Beautiful Horses”). Kunstniku oma sõnade järgi ei otsi ta ideid uutele raamatutele, vaid need tulevad ise ta juurde, kui aeg küps.

Tema raamatud ei sünni kergelt. Kirjutamine võtab oma aja, aga suurem osa ajast kulub siiski piltidele. Ühte raamatut illustreerib Jan Brett terve aasta. Ja selge see, et siin ei räägi me mitte kaheksatunnistest tööpäevadest kahe puhkepäevaga nädalas...

Ainus aeg, mil kunstnik füüsiliselt oma uute raamatutega ei tööta, on reisidele kuluv aeg. Kuigi just niimoodi kogub ta materjali ja mõtteid oma uute raamatute tarvis. Eks seda tea ju kõik loojad, et kunstnik on kunstnik 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas...

Jan Bretti stiil on väga täpne ja detailirikas. Enne päriselt raamatu kallale asumist kogub ta pikalt materjali ja töötab palju raamatukogudes. Rahvuslike muinasjuttude illustreerimisele eelneb enamasti ka vastava maa külastus ning põhjalik tutvumine kohaliku etnograafia ja folklooriga. Seetõttu võib tema raamatuid ka väga edukalt kasutada õppematerjalina eri kultuuride tutvustamisel. Nii on kunstnik käinud Norras, Ukrainas, Hiinas... Pildistanud, visandanud, küsitlenud.

Jan Brett töötab vesivärvidega, kasutades ülipeent pintslit. Tema enda sõnul töötab ta “seni, kuni hakkab kuulma hääli, haistma lõhnu, tundma loomakarvade siidist puudutust”. Pea kõigis tema raamatutes on kujutatud loodust ja loomi. Neid armastab ta lapsest saadik väga ning terve elu on tema kõrval pereliikmetena olnud linnud ja loomad. Kunstnik peab paarikümmet kana, mitut parti ja koduse loomaaia ehteks on kodustatud siil Buffy. Kanad, siilid ja hobused ongi tema lemmikud. Neid armastab ta kõige enam kujutada ka oma raamatutes.

Jan Bretti loomad on realistlikud ja tõetruud, väga osava käega joonistatud-maalitud. Samas on nad kõik ka isikupärased ja mõnusalt stiliseeritud. Kõige kauem on aega võtnud Noa laeva illustreerimine. Võib arvata! Oli ju seal vaja kujutada ligi 400 looma.

Paljudes raamatutes on kunstnik kujutanud talve. See ongi tema lemmikaastaaeg. Ikka veel jaksab ta imestada ja imetleda, kuidas langev lumi muudab tuttava ja igapäevase taga-aia muinasjutumaaks.

Nii nagu meie kõigi sõrmejäljed on erinevad, on erinev ka meie looming. Kõik see, mis tuleb meie sisemusest, on ainult meile ainuomane. Lõpetada tahaksin vaba tõlkega kunstniku soovitusest. Ärge vaadake nii palju telerit! Parem looge midagi, sest see annab erilise ja õnneliku tunde. Ärge olge kadedad saatma maailma oma nägemust, kingitust oma loomingu kujul!