Jana Krimpe juhib kokkuleppimist
Jana Krimpe, Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse projektijuht on ilus ja vallaline 25aastane blondiin. Ta on töötanud neli aastat Presidendi Kantseleis. Ka praegu on ta presidendi rahvusvähemuste ümarlaua nõunik, lisaks Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud. Kuid viimased pool aastat on tema töö ühiskondlik kokkulepe. Ta kasutab vestluses tüüpilist sotsiaalteadlase sõnavara nagu "kodanikuühiskond" ja "lõhestumine".
Jana kinnitab, et tema kauge sugulane on luuletaja Juhan Liiv ja et kodakondsuseta eestimaalaste teema on Eestis tabu. Tal on valmimas magistritöö teemal "Sotsiaalse kokkuleppe ideoloogia ehk kellega ja milles".
Miski ei reeda intervjuu kahekümne esimesel minutil saabuvat ülestunnistust. “Ma olen venelane,” ütleb Jana Krimpe, vastates küsimusele, kas Krimpe on Läti nimi.
“Ma olen ema poolt Kubani kasakate järeltulija. Minu esiisadel olid suured maatükid Kubani ääres, nad võitlesid tsaari eliitvägedes. Aga revolutsioon paiskas kõik segamini." Jana üks vaarisa võitles valgete poolel, kindral Denikini juures, ja teine vanavanaisa punaste poolel.
Jana ise sündis Novokubanskis Armaviri lähedal, mitte kaugel Kaukaasia lumistest tippudest.
Kui ta osales eksperdina programmi Integratsioon 2000-2007 väljatöötamisel, siis tekkis enda väitel tugev identiteedikriis. Kas muutuda edukaks eestlaseks või säilitada juured, küsis Jana endalt mitu korda. Jään venelaseks, oli ta vastus.
Jana loeb Pedagoogikaülikoolis loenguid vene tudengitele. Kuidas saada edukaks eestlaseks, küsivad nad tihti. Kas eestistada oma vene perekonnanimi või õppida perfektselt ära eesti keel? Jana soovitab tudengitele õppida eesti keelt, kuid säilitada Vene kultuuri väärtused ning saada edukaks eestimaalasteks.
Nüüd ajab Jana tuleviku asju. "Eesti ühiskonnas leviv pettumustunne on väga ohtlik," arvab ta. "Keegi ei tea, kas pettumus muutub apaatiaks või protestiks."
Siinsed elanikud ei ole sallivad. Haridussüsteem on multikultuuriliste elementideta. Niikuinii tabab majanduse edenemisel Eestit uus rahvastiku ränne ning seejärel uued konfliktid. Eesti ei ole valmis vastu võtma teise nahavärviga inimesi, kardab Jana.
