Selles kontekstis on huvitav, mida ütles Kanal2 programmidirektor Olle Mirme Ekspressile sügisel:

Küsimus: Te olete kümme aastat Kanal 2 programmidirektor olnud. Äkki oskate öelda, mis TV3 selle aja jooksul on valesti teinud, et neil nii hästi ei lähe kui teil?
(Pikk paus)
See on nii libe tee. Ega siin Tätte ja Matvere topeltgarantiid ei ole, et nüüd on mingi imetabane eluvesi või kullasoon ära tabatud, jääb ainult sealt lõputult ammutada ja kõik õitsebki igavesest ajast igavesti. Alati tuleb valmis olla ka selleks, et ajad muutuvad ja tuuled pöörduvad.
Üks asi, mis on lihtsalt fakt, mitte minu subjektiivne arvamus või hinnang, on see, et ju siis ei ole tekkinud seda heas mõttes stabiilset tiimi.
Alates 2006. aastast, kui Jüri Pihel programmidirektori kohalt lahkus, on sellelt kohalt läbi käinud päris hea hulk inimesi. Nendest igaüks on kindlasti tulnud parimas usus, heade mõtete ja uue energiaga, aga kas siis ei ole osutunud inimene päris õigeks või ei ole talle piisavalt aega antud atra seada — mine võta kinni. Televisioon on tahes-tahtmata väga pika vinnaga asi. Ühekordseid hüppeid on alati võimalik korraldada, hetkeks reiting meile teadaolevate vahenditega kunstlikult lakke peksta. Täpselt sama kerge on mingi kaart täiega maha mängida, pannes saate valele ajale — valele päevale, valele kellaajale –, turustada seda valesti.
Kui rääkida suurest pildist ja tervikust, n-ö keskmisest stabiilsest joonest, mis peab telekanalil kogu aeg nina vee peal hoidma, siis seal on äkkpöördeid väga raske teha. Vaja on eesli kannatust ja visa pingutamist päev päeva, kuu kuu, aasta aasta järel.