Järsult lõppenud intervjuu Savisaare parema käe Kalle Klandorfiga

Tallinna abilinnapea ja keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf (56) on justkui märkamatult tõusnud oma partei hierarhias teiseks meheks.

“Ta ei austa enamusdemokraatiat parteis. Ta ei pea millekski erakonna kongressil enamuse häältega langetatud otsuseid,” ütleb Klandorf, kui söandan Kalle Laaneti parteist väljaviskamise põhjusi küsida. Ehkki Laanetiga toimuvat on meedias märkimisväärselt kajastatud, pole lihtne leida selgelt ja arusaadavalt väljaöeldud põhjust — miks? Miks nüüd?

Kui Klandorfiga kolmapäeva varahommikuks intervjuu kokku lepime, jääb teema täpsustamata. Näiteks tema kui treeneriga võiks rääkida korvpallist. Või tööst — Klandorf on Tallinna abilinnapea, kes haldab muu hulgas teedeehitust, -remonti ja -hooldust. Ning pealinna tänavad on kevadiselt auklikud. Auklikumad kui kunagi varem, kui uskuda linnavolikogu opositsioonisaadikut Kalev Vapperit. Ent praegu pole mõtet pisiasjadega tüüdata inimest, kes Keskerakonna hierarhias selgelt teisele kohale on tõusnud.

Räägime ikkagi Kalle Laanetist ja Klandorf näib selleks valmis olevat. Tal on käes paar kollast märkmepaberit, kus põhilised väljaviskamise põhjused kenasti kirjas.

Klandorf ütleb, et võib lugeda ette viis põhjust. “Tal on parteimaks aastaid tasumata!”

Nii, edasi?
“Sobimatud sõnavõtud erakonnakaaslaste suhtes.”

Võib-olla on mõnel puhul teravamad sõnavõtud õigustatud?
“Ei ole õigustatud ajakirjanduses mögisemine. Võite nii kirja panna!” tulistab Klandorf vastu. “Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Aga seda tuleb avaldada õigel ajal ja õiges kohas.”

Kolm on kirjas.
“Võimupöörde organiseerimine keskerakonna fraktsioonis! Võite üle küsida Kadri Simsonilt. Kui tema arvab, et seda ei toimunud, on see tema arvamus. Mina arvan, et see hakkas toimuma.”

Ja viiendaks?
“Liigne edevus!”

Mida see võiks tähendada. Kõik me…
“Teie tulete minu juurde, mitte mina ei lähe ajakirjandusse rääkima. Ainult edevad inimesed käivad ennast vabatahtlikult eksponeerimas.”

Eks olete teiegi käinud.
“Ei ole. Ainult kutse peale.”

Mäletan üht juhtumit, kui 1990. aastate alguses tungisite Kuku raadiosse…
“Automaatidega? See polnud edevusest tingitud. Selle kohta ma kirjutasin oma raamatus, kui olete viitsinud lugeda. See ei olnud edevus.”

Lugesin. Seal tunnistategi, et…
“No mitte edevus. See oli nooruse rumalus.”

Avaldan Klandorfile kahtlust, et kuigi ta Laaneti patud üksipulgi üles luges, pole see lugu paljude jaoks päris selge.

“See ei peagi kõigile selge olema. Meile endile on väga selge. Meie eesmärk ei ole kogu Eesti rahvast…”

Erakonna juhatuses polnud kõik Laaneti väljaviskamise poolt.
“Jah, dissidentlik pool, kes…”

… kaasa arvatud fraktsiooni esimees Kadri Simson.
“Jah, aga Simsonil on oma ülesanne — fraktsiooni koos hoida, kuigi Laanet püüdis seda koos oma sõpradega lõhkuda.”

Milliste sõpradega?
“Teadagi. Need, kes hääletasid vastu.”

Laanet on olnud siseopositsioonis mõnda aega. Mis hetkel tundus, et nüüd oli viimane tilk karikas…
“Mis mõttes tundus? See tundub algusest peale. Minule isiklikult tundub mitu aastat.”

Aga mis hetkel sai mõõt täis? Mis oli viimane…
“Mis mõttes viimane? Kuulge, ma ei viitsi teiega rääkida. Mis tähtsus sellel on, mis oli viimane ja mis mitte. Näiteks teleesinemine…”

Teleesinemisi on tal palju olnud.
“Temal? Teeme nii, et lõpetame selle asja ära. Nägemist.Ütlesin, et mul pole… Nägemist! Rohkem ma Ekspressiga ei suhtle. Mulle ei meeldi teie kui ajakirjaniku isiksus. Teie arusaamatus, teie õlakehitused. Meie intervjuu on lõppenud, nagu ma ütlesin!”

***
Mul ei jäänud Klandorfi 2010. aastal ilmunud biograafiat “Jälitaja ja jälitatav” lugedes märkamata, et see mees peab siiralt ja südamest lugu Edgar Savisaarest. Klandorf teietab Savisaart tänini, ehkki nad tunnevad teineteist enam kui paarkümmend aastat. Mina aga olen end aastaid toitnud eksiarvamusega, et Klandorfi jaoks on kõik Keskerakonnas ja selle ümber toimuv nagu mingi omalaadne mäng, milles osalemist ta eriti tõsiselt ei võta. Alati on mulle tundunud, et hoopis korvpall on tema põhikirg, mida ta Tallinna Kalevi meeskonna vedajana rahuldab. Või hoopis võistlustants, millega on professionaalselt seotud tema abikaasa ning mõlemad tütredki. Tema parimad mälestused aga võiksid jääda kuskile 1980. aastate teise poolde, mil ta miilitsana koos kolleeg Sergei Elošviliga Tallinnas pätte taga ajas.

Ent nüüd saan aru, et kõigi nende aukohtute ja tõekomisjonidega on tal tõsi taga. Klandorfist on saanud teine mees Edgari kõrval — Tema Enda peamine nõuandja ja võitluskaaslane. Varem täitis sama positsiooni Ain Seppik.

Muide, mis puutub Tallinna auklikesse teedesse, siis 15. maiks lubas Klandorf põhiteed korda teha. Raha ja tahtmine selleks on olemas.Kalle Klandorf■Sündinud 7. jaanuaril 1956

■Lõpetanud Tallinna 47. keskkooli (praegune Liivalaia gümnaasium)

■Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegune Tallinna ülikool) kehakultuuriteaduskonna

■NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemia Leningradis (praegune Peterburi)

■Abikaasa Merle Klandorf on tuntud tantsupedagoog

■Kaks täiskasvanud tütart — Heili ja Helen — on samuti tantsutreenerid

■Äi on endine Eesti NSV rahandusminister Endel Mändmaa

■Miilitsasse asus tööle aastal 1983

■Taasiseseisvumise järel töötanud Eesti politseisüsteemis mitmel juhtival ametikohal

■Keskerakonna liige 2005. aastast

■Tuli 1973. aastal NSV Liidu noorsoomängudel Eesti korvpallikoondise koosseisus 9. kohale

■Olnud aastaid Eesti meistriliigas mängivate meeskondade treener