Johannes Käbin soovitab: ENSV kuumimad turismimagnetid
1961. aasta 6. juunil pani ta koos ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimese asetäitja Valter Klausoniga kokku salajase sõidumarsruudi meie okupeeritud kodumaale saabuvate väliskülaliste tarvis.
Välisturistid olid Eesti NSVs 1961. aastal veel üsna uus nähtus, millega oli võimudel tulnud kokku puutuda alates 1950. aastate keskpaigast. Ajaloolase Indrek Jürjo andmetel külastas 1956. aastal Eestit 12 välisdelegatsiooni 73 inimesega. Järgmisel aastal tuli juba 22 delegatsiooni 298 inimesega ja 1958. aastal tervelt 53 delegatsiooni – 175 inimest sotsialistlikest riikidest ja 215 kapitalistlikest riikidest.
Enamik turiste saabus juba toona Soomest ning KGB 2. osakonna ülesanne oli tagada nende “operatiivne teenindamine” varjatud jälgimise, telefonikõnede pealtkuulamise, kirjavahetuse kontrollimise ja hotellitubadesse salamikrofonide paigutamise näol, märgib Jürjo raamatus “Pagulus ja Nõukogude Eesti”.
Turiste saatsid pidevalt ka KGB agendid, kelleks enamasti olid hotelli- ja restoranitöötajad ning giidid. Külaliste jälgimise kõrval oli nende ülesanne välistada turistide ja tavaliste Nõukogude kodanike kokkupuuted. Täielikult see siiski ei õnnestunud: 1958. aastal fikseeris KGB 46 kontakti välisturistide ja kohalike elanike vahel.
Nii õnnestus noorel poetessil Ellen Niidul vestelda oma korteris mõnede Soome külalistega. Ka ornitoloog Mart Niklus ja üliõpilane Vello Pällin kohtusid soomlastega ja andsid neile üle fotosid Tartu lagunenud hoonetest. Selle eest said mehed kaela kriminaalvastutuse “vaenuliku tegevuse eest rahvusliku kodanluse kasuks” ja mõisteti sunnitöölaagrisse.
Liialt ei tohtinud ehmatada
Pärast Helsingi ja Tallinna vahelise laevaühenduse asutamist 1965. aastal mitmekordistus välisturistide arv ning KGB oli sunnitud oma haaret lõdvendama ja loobuma iga turisti individuaalsest “teenindamisest”.
Nõukogude riik proovis turistidelt lisaks ideoloogilisele kasu lõigata ka majanduslikku tulu.
1970. aastatel Tallinna tolliameti ülema asetäitjana ning seejärel vabariikliku tolliameti juhina töötanud Vello Arusaar on meenutanud, et seoses välisturismi algusega tõusis tolli ette ülesanne reisijate pagasi läbivaatuseks “neid liiga kõvasti ehmatamata”.
“Eks mõte olnud juba siis selles, et Tallinnat külastanud turist siia veel tagasi sooviks tulla. Eriti siis, kui piirivalve koos tolliga oli kinni pidanud (vahel ka konfiskeerinud) erootilise või pornograafilise sisuga žurnaale,” on Arusaar meenutanud.
1983. aastal külastas Eestit juba 99 000 turisti kapitalistlikest maadest, neist 81 043 Soomest. Lätis käis samal ajal kõigest 16 000 ja Leedus ainult 6000 turisti. See tegi suurt muret KGB siinsele juhile Karl Kortelainenile, kes koos EKP I sekretäri Karl Vainoga otsustasid turistide voo suurenemise vastu võidelda laevapileti hinna tõstmise ja turismikvootide vähendamisega.
Ekspress sõitis läbi mõned kohad Käbini turismiteatmikust, et vaadata, mida näevad neist paigust Eesti NSV jälgi otsivad turistid tänapäeval.
Kose-Lükati rikastelaager
Pirita jõe mändide all asunud Kose-Lükati pioneerilaagris käib ka tänapäeval vilgas elu, ent täiesti teistsugune kui nelikümmend aastat tagasi. Kui Nõukogude Eesti kineastidel tulnuks mõte vändata poliitiline ulmepõnevik Eesti NSV hukust ja kapitalismi “tagasi langemisest”, olnuks seal kindlasti episood pioneerilaagri lammutamisest ja asendamisest uuskapitalistide villadega.
Seal, kus kunagi asus pioneerilaagri söökla ning kus kunagi pidasid oma pulmapidusid nii Sven Kolga kui Jaak Salumets, kõrgub nüüd Tiina Mõisa maja.
Mees, kes tegi pioneerilaagrist rikasteküla, niidab jõekäärus asuva tenniseväljaku kõrval muru. Tänase ehitusettevõtte Kontek juht Tiit Raukas on üles kasvanud Kose-Lükati naabruses ning uute aegade saabudes hoidis ta hääbuval pioneerilaagril silma peal.
“Olin Venemaal, kui juhtusin ühest Eesti lehest lugema teadet Kose-Lükati oksjonile panekust,” meenutab ta. “Jäin hiljaks, ostsin laagri pärast ühe kinnisvarafirma käest.”
Ta lisab, et keegi ei oleks saanud keelata lastel kas või siiamaani laagris käimist, kui toonane omanik riik ei oleks lasknud laagril hullusti laguneda.
Nõukogude ajal oli Kose-Lükati laager peamiselt vabariikliku tähtsusega. Vaid pärast Tšernobõli katastroofi majutati sinna evakueeritud aladelt pärit lapsi. Raukase sõnul võisid 1950. aastate lõpul laagris ulualust leida ka mõned Soome ja Rootsi kommunistid.
Ainus silmaga nähtav mälestusmärk kunagisest pioneerilaagrist on sissesõidutee ääres vedelev kioskisarnane valvuriputka.
Televisioonisüsteemiga laut
Türi külje all Säreveres asunud Türi põllumajandustehnikumi (tänase Türi tehnika- ja majanduskooli) hiilgeajad saabusid 1970. aastatel. Siis võis kool välisturistide ees uhkustada televisioonisüsteemiga lauda ning kunstlehmadega.
“See oli tööstus-TV. Kaks kaamerat oli üles seatud lüpsiplatsile, monitorid olid aga õppeklassis,” ütleb kooli direktor Toomas Shadeiko.
Kõigepealt tutvusid tulevased lüpsjad lehmaga just kaamera vahendusel. Täiendavat vaadet lüpsiplatsile pakkus ka õppeklassi klaasist põrand, mis lasi lisaks kujutisele läbi ka ehtsat laudalõhna. Seejärel sai kätt harjutada kunstlehmade peal.
“Neil olid udarakujulised kunstanumad, millest sai harjutada tindiga siniseks värvitud vee lüpsmist ja jälgida selle ringlemist lüpsimasinas,” märgib Shadeiko.
Alles nende etappide läbimise järel usaldati õpilane elusa lehma juurde.
“Praegu viime õpilased võrdlemisi ruttu tegeliku töö keskkonda,” tähendab direktor.
Koolis käib üle 500 õpilase ehk rohkem kui Nõukogude hiilgeaegadel. Direktor loodab neid lisaks traditsioonilistele erialadele meelitada ka säärastega nagu hipoteraapia (puuetega inimeste rehabiliteerimine sõbraliku hobuse abil) ning jaanalinnukasvatus. Selle eriala katsebaasiks saab tulevikus Lõive ja Raul Roosimaa jaanalinnufarm, kus just tänavu kevadel koorus uus pesakond siili välimusega jaanalinnutibusid.
Gagarin elab!
Kosmonaut Juri Gagarini nimelise katsenäidissovhoosi endises kontoris Viljandimaal asub nüüd Viiratsi vallavalitsus. Ent Gagarini bareljeef ehib endiselt vallamaja nõupidamistesaali seina. Vallavalitsuse sekretär Ljubov Auksman tõstab pildistamise ajaks kõrvale bareljeefi naabruses asuva valla lipu ning usutavasti näeb tumedates toonides massiivse mööbliga saal nüüd välja täpselt nii nagu neil päevil, mil siin arutati sotsialistliku võistluse edenemist.
Sovhoos sai Juri Gagarini nimetuse just 1961. aastal, järgnesid näidismajandi tiitel, NSVL 50. aastapäeva mälestuslipp ja orden “Austuse märk” ning rändpunalipp. Kosmonaudi nime pälvis sovhoos lihtsalt tänu oma eesrindlikkusele ja ka seetõttu, et Gagarini lend oli tarvis kuidagi kinnistada ENSV agraarmaastikku.
“Eks siin neid välisturiste ikka käis – islandlasi, prantslasi, sakslasi, jaapanlasi ja teisi,” ütleb aastatel 1977.-1986. sovhoosi juhtinud Leo Saks.
Oma jälje jätsid need turistid sovhoosi külalisteraamatusse ja eriti rohkelt Linajärve-äärse sauna külalistežurnaali. “Sotsialistlikke tervitusi” jagavad seal sõbrad Saksa DVst, kes kinkisid majandi lastele kaks poni, aga ka jaapanlased ja norrakad. Viimased on oma sissekande illustreerinud vallatute joonistustega, mis annavad aimu, kuidas kulges üks saunapidu sotsialistlikus suurmajandis.
“Saunas elu käis,” sõnab valla arhiivis neid dokumente uhkusega säilitav nooremspetsialist Margit Salme. Ta loodab, et vallamaja keldrit täitvad sovhoositoimikud leiavad kord tänuliku ajaloouurija.
Väliskülalisi meelitanud sauna enam alles ei ole, ent kunagise sovhoositöökoja õue peal kõpitsevad mehed Ida-Saksa päritolu heinaniiduki kallal pealtnäha täpselt samamoodi nagu muistegi. Ka kuulus seavabrik (võimsusega üle 50 000 sea aastas) töötab edasi ning levitab spetsiifilist aroomi üle kogu ümbruskonna nagu Nõukogude päevilgi. Toonastest välisturistidest aga on nüüdseks saanud siinsed omanikud ja tööandjad.
Salajane
Lisa EKP KK ja ENSV Ministrite Nõukogu määrusele 6. juunist 1961 Nr 259 – 25
Eesti NSVsse saabunud välismaalastele näitamiseks lubatud objektide nimekiri
Tallinna linnas
Tehas “Volta”
Tallinna ekskavaatoritehas
Tehas “Männiku”
Šokolaadivabrik “Uus Kalev”
Tubakavabrik “Leek”
Suusavabrik
Tallinna farmaatsiatehas
“Balti Manufaktuur”
Trikotaazhivabrik “Marat”
“Kommunaar” (vabriku konveier)
Õmblusvabrik “Baltika”
Spordipaatide katsetehas
Söödapärmi tehas
Suurpaneel- ja raudbetoontoodete tehas
Tootmiskombinaat “Lembitu” (Viru tänava tsehh)
Raadiotehas “Punane RET” (mitte turistidele)
Tallinna masinaehitustehas (mitte turistidele)
Tallinna leivakombinaat nr 2 (mitte turistidele)
M. I. Kalinini nimeline elavhõbedaseadmete tehas (mitte turistidele)
Piimatoodete kombinaat
Mööblivabrik “Standart”
Tallinna modellide maja
Aianduskombinaat “Agu” Kosel
F. R. Kreutzwaldi nimeline raamatukogu
Motoklubi “Kalev”
Teaduslik-tehnilise propaganda maja
ETKVLi lasteaed
Keskkoolid nr 42, 22, 36, 10
Tallinna lastemuusikakool
Tallinna koreograafiakool
Tallinna kaubandustehnikum
Tallinna pedagoogiline instituut
Tallinna kergetööstustehnikum
Tallinna polütehnikum
Tallinna pioneeride palee
Mererajooni spordikool
Tallinn-Nõmme väikelastekodu
Lasteaed nr 37 Komsomoli tänaval
Nõmme vanadekodu
Vabariiklik keskhaigla
Tallinna teatrid ja muuseumid
Kino “Sõprus”
Tallinna kinostuudio
Kose-Lükati pioneerilaager
2. haigla polikliinik
Tallinna merekool
Komsomoli-nimeline staadion
Lauluväljak, ENSV rahvamajanduse näitus
Harju rajoonis
Katse-näidissovhoos “Saku”
Sovhoos “Kostivere”
Kolhoos “Edu”
Kolhoos “Anija”
ENSV maaviljelus- ja maaparandusinstituut
Paberi- ja tselluloosikombinaat “Kehra”
Kalevi-Liiva
Keila rajoonis
Sovhoos “Saue” (välja arvatud Harku külanõukogu territooriumil asuv sovhoosi osa)
Karusloomakasvatussovhoos (sissesõit mööda Pärnu maanteed kuni Saueni ja seejärel mööda Paldiski maanteed Keila kaudu kuni Karjakülani)
Kolhoos “Tulevik”
Tapa rajoonis
Aegviidu-Nelijärve turismibaas (sissesõit Leningradi maanteelt läbi Kiiu ja Soodla)
Rapla rajoonis
Katse-näidissovhoos “Kehtna”
Lenini-nimeline kolhoos
Kolhoos “Tee kommunismile”
Rapla rajoonihaigla
Kuusiku eksperimentaalbaas
Kurtna linnukasvatus-inkubaatorijaam
Paide rajoonis
Sovhoos “Udeva” (sõit sinna ja tagasi Tartu maanteed pidi)
Kolhoos “Estonia”
Türi põllumajandustehnikum (sõit objektile ja tagasi Tartu maanteed pidi läbi Paide linna)
Kolhoos “9. mai”
Paide teemasinate tehas
Põltsamaa rajoonis
Puurmani elektromehaaniline tehas
ETKVLi Põltsamaa põllumajanduskombinaat
Põlva rajoonis
Valgemetsa pioneerilaager
Abja rajoonis
Katse-näidismajapidamine “Polli” (sissesõit Pärnu ja Kilingi-Nõmme või Pärnu kaudu)
Kolhoos “Karksi”
Jõgeva rajoonis
ENSV maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimisinstituudi Tooma eksperimentaalbaas
Jõgeva sordiaretusjaama katse-näidissovhoos
Kohtla-Järve rajoonis
V. I Lenini nimeline põlevkivitöötluskombinaat
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise teaduslik uurimisinstituut “Põlevkivi instituut” (mitte turistidele)
Šaht nr 10
Kultuurimaja
Pioneeride maja
Linnahaigla
Narva linnas
Lenini ordeniga puuvillakombinaat “Kreenholmi manufaktuur”
Balti hüdroelektrijaam (mitte turistidele)
Gerasimovi-nimeline klubi
Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu
Viljandi rajoonis
Kosmonaut Juri Gagarini nimeline katse-näidissovhoos
Kolhoos “Koit”
Kehakultuuri maja ja staadion “Kalev”
Puuviljaaed ja mesila (ainult Uusna sovhoosi keskus)
Elva rajoonis
Lenini-nimeline katse-näidissovhoos (sissesõit Tartu linna kaudu)
Tartu Riikliku Ülikooli õppe-spordibaas Käärikul
Otepää kool-internaat
Vändra rajoonis
Katse-näidissovhoos “Tori”
Turbabriketivabrik “Tootsi”
Klaasi- ja puidutöötluskombinaat “Järvakandi Tehased” (sõit objektile ja tagasi Pärnu maanteed kaudu)
Tootsi haigla
Pärnu linnas
Pärnu kalakonservikombinaat
Keskkool nr 2
Kalurikolhoos “Jaht”
Kalurikolhoos “Nõukogude Partisan” Kihnu saarel
Sanatoorium nr 1
Tartu linnas ja Tartu rajoonis
Tartu Riiklik Ülikool
Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Teater “Vanemuine” ja muuseum
Tartu aparaaditehas
Sovhoos “Sootaga”
Sovhoos “Ülenurme”
Kolhoos “Avangard”
Kukulinna pioneerilaager
TRÜ staadion
EPA spordisaal
Märkused:
I. Objektid märkusega “mitte turistidele” on määratud näitamiseks ainult üksikutele välismaalastele ja välisdelegatsioonidele, igal üksikjuhtumil külastus ainult Eesti NSV rahvamajandusnõukogu juhtkonna loal.
/-/
