Kappab nagu pöörane

Tänased “patsiendid” on Altea FR 2.0 TDI ja Leon 2.0 TFSI. Volkswageni grupi lühendimajandust tundes saab teha järelduse, et Altead viib edasi kaheliitrine turbodiisel, Leoni aga sama mahuga bensiinimootor, millel otsepritse ja turbolaadur. Võimsusenumbriteks kirjutatakse vastavalt 170 ja 185 hobujõudu. Kumbki jõuallikas pole päris uus. Diislit kasutatakse 140 hj versioonis paljudel VW grupi sõidukitel, bensiinimooor paneb 200hobujõulisena liikuma kultusauto Golf GTI.

Moodsate diislite omadusi arvestades pole 15 vähemhobujõudu mingi näitaja ja paberil peaks TDI-Altea oma bensiini tarbivat sugulast pikalt edestama. Üüratu pöördemoment tagab korraliku kiirenduse mis tahes oludes, kütusekulu aga jääb tunduvalt väiksemaks. Tippkiiruses ja kiirenduses on Leon küll pisut parem, ent tegelikkuses ei tunneta neid erinevusi kuigivõrd. Seevastu saavad Altea avarama kabiini ja suurema pakiruumi eelised kohe selgeks.

Praktiline elu erineb paberist siiski oluliselt. TDI-mootorist pole 30 enamhobujõu kättesaamine eriline probleem. Tuleb vaid veidi turborõhku kergitada (siis saab mootor rohkem õhku, mis võimaldab põletada rohkem kütust ja seeläbi võimsust tõsta) ja hobuseid lisandub kui nõiaväel. Kahjuks läheb seejuures kaduma paindlikkus ja sujuvus. “Magusaimas” pööretevahemikus toimib mootor ideaalselt, paraku on see vahemik väga kitsas. Tugevamale gaasivajutamisele järgneb esmalt väike “mõttepaus”, siis alustavad kõik 170 hobust korraga pöörast galoppi. Saksa autobahn’idele niisugune temperament ehk sobib, kuid meie märksa aeglasemas liikluses ei näi eriti mõttekas. Äkilist jõuallikat saaks ohjeldada hästi programmeeritud automaatkäigukast, paraku tuleb diisel-FR tehasest vaid kuuekäigulise käsikastiga. Ja kiireks edasijõudmiseks tuleb seda pruukida tihedalt.

Vaikne vägilane

Leon TFSI mootor ja jõuülekanne passivad hoopis paremini kokku. TFSI toimetab jõuliselt ülilaias pööretevahemikus – sisuliselt igasugustes mõistuspärastes oludes – ning see varjab edukalt auto tegelikku dünaamikat (tippkiirus 221 km/h, spurt 0–100 km/h 7,8 sekundit). Kuut käiku polegi tegelikult vaja, laisk juht saab edukalt hakkama ka vähemaga. Rahulikul sõidul pole mootor ka eriti janune, kaheksa liitriga 100 km kohta tuleb maanteel toime küll. Ent parempoolse pedaali sihipärast pruukimist karistatakse valusalt ja kütusekulu iseloomustavad numbrid reisarvuti ekraanil kerkivad kiiresti üle 15. Ja kuidas sa jätad pedaali vajutamata, kui sellega kaasneb mitte ainult tõhus edasiliikumine, vaid ka jumalik helitaust. Leoni loojad on nimelt vaeva näinud ka õige “muusikavalikuga”. Madalatel pööretel jõuab autosviibijate kõrvu väljalasketoru poolt kostev tume müdin, kõrgetel tuuridel aga mootorist lähtuv teravatoonilisem heli.

Mis puudutab sõiduomadusi, siis normaalse (või veidi agressiivsema) juhtimisstiili puhul Altea ja Leoni vahel erilist vahet pole. Diisel nõuab küll veidi ettevaatlikkust, sest (väljalülitatud stabiilsuskontrolli korral) jaksab kuival asfaldil ka kolmanda käiguga ratta puksima panna. 17tollistele rehvidele vaatamata kulgevad mõlemad masinad suhteliselt mugavalt, andes tee ebatasasustest siiski mütsatustega märku.

Kuna Altea FR ja Leon TFSI sarnanevad teineteisega ka hinnalt (340 000 krooni kandis), on üht teisele eelistada üsna raske. Altea on muidugi praktilisem, kuid mootori äkilised maneerid rikuvad muidu ilusat pilti. 30 hobujõudu nõrgem diisel koos ülikiire ja -sujuva DSG-käigukastiga võiks olla isegi parem variant (pealegi odavam). 185 hobujõudu kompaktses Leonis tagavad tugeva sõidukaifi ja ma kahtlen, kas veidi võimsam (ja kallim) Leon FR suurt kiirem saab. Cupra-versioon kuulub juba hoopis teise maailma, paraku tuleb sama öelda ka tema hinna kohta.

Seat Altea FR 2.0 TDI

Disain

5

Tehnika

4

Kiirus

5

Nauding

4

Praktilisus

5

Hind

4

Mulje: Kiiruse ja praktilisuse kadestamisväärselt head kombinatsiooni rikub vaid liigäkiline jõuallikas.

Seat Leon 2.0 TFSI

Disain

5

Tehnika

5

Kiirus

5

Nauding

5

Praktilisus

3

Hind

4

Mulje: Sama hea kui Golf GTI, aga stiilsem ja odavam.