Juhus mängib ajakirjanduses aegajalt suurt rolli. Birgit Püve Eesti Ekspressist märkas kahest prostituudina töötanud õest kirjutades, et lõbumaja külastanute seas oli Kunstiakadeemia rektor, kes maksis riigi rahaga. Birgit võitis 2004. aastal oma looga ihaldatud preemia, Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinna. Sulev Vedler avastas äriregistrist, et osaluse levifirmas müüs küll Tõnis Palts, raha aga laekus hoopis ühe maksuvaba kompanii arvele. Sulev võitis 2003. aasta Bonnieri preemia. Juhus mängis suurt rolli ka lugudes, millega Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge ETV saatest "Pealtnägija" võitsid tänavu Bonnieri auhinna. Elamislubade skandaali alginfo jõudis mullu esimesena hoopis Äripäeva toimetusse. Roosa ärilehe toimetaja ei tabanud aga seda ära, sest poliitiliselt tundlik materjal peitus keerulise äritüli paberites. Ka Rasmus Kagge ei hüpanud vaimustusest, kui sai kõne tuttavalt, kes soovitas sama tüli ühe poole ära kuulata. Tuttav helistas veel korra, enne kui ajakirjanik allikaga kokku sai. "Nahkne televaenulik majanduslugu," leidis Kagge pärast kohtumist. Kuid igaks juhuks vaatas ta üle paberipaki, mille salasepitsustest rääkinud ärimees kaasa tõi. Mida ta sealt avastas? Kuidas töö edasi läks? Millised tegelased on Kärmas ja Kagge?
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel