Pudelikese Actimeli joonud vanaisa ületab jalgpallis teismelised väravakütid, sale daam pääseb puhitustest, ületöötamisest raevunud kontorirott rahuneb, tütarlast ei ohusta enam suudlemisel saadud ohtlikud bakterid…

Jogurtijook Actimeli reklaamides lubatud imetabased võimed said Saksa tarbijakaitse-organisatsioonilt Foodwatch hävitava löögi. Mullu hääletasid 35 000 sakslast probiootilise võlujoogi aasta suurimaks reklaamimulliks, pärjates selle Kuldse Tuuletasku auhinnaga. Selle tiitli annab tarbija­kaitse organisatsioon kõige jultunuma reklaamivalega tootele, mida supermarketitest osta saab.

Danone teeb sääsest elevandi, ütleb Food­watch. Ometi müüb see “elevant” ka Eesti poodides kõige paremini. Kahjuks.

Actimeli koduleheküljelt leiab autoriteetses sõnastuses kirjelduse bakterist nimega Lactobacillus casei Defensis. See vastutab “vastupanujõu aktiveerumise” eest soolestikus ning aitavat “soovimatuid baktereid” tõrjuda ning “eluks oluliste rakkude tootmist aktiveerida”.

Viini ülikoolis uuri­ti täpsemalt Actimeli ja tavajogurti mõju immuunsüsteemile. Tulemus näitas, et olulist vahet ei ole. Seda uurin­gut aitas finantseerida toidukontsern Danone ise, kuid millegipärast ei kajastu see Actimeli koduleheküljel, kus tavaliselt kasutatakse rohkelt informatsiooni teaduslikest ­uuringutest.

Foodwatchi juhataja Anne Mark­wardt: “Actimel ei kaitse külmetuse eest – ta tugevdab immuunsüsteemi samamoodi nagu iga teine naturaalne jogurt, on aga neli korda kallim (Saksamaal – toim.) ja sisaldab kaks korda rohkem suhkrut.”

Eesti õpet­lane, Helluse-toodetele lisatava “konkureeriva” probiootikumi ME-3 väljatöötaja, emeriitprofessor Marika ­Mikelsaar jääb Actimeli iseloomustades viisakaks, kuid kinnitab, et teadusringkondades ning ka USA kohtutes pooleli olevates protsessides jagatakse Saksa tarbijakaitsjate arvamust.

Marika Mikelsaar: “Meie ei ole selle ­tüvega töötanud, aga ­kahtlusi olen aastaid kuulnud. Selleks ei pea ­olema teadlane, et ­Acti­meli reklaamikampaaniaid naljanumbriks pidada. Nende väited ei kannata kriitikat, nad ei ole seni suutnud väiteid oma bakteri kasulikest omadustest teaduslikult tõestada.”

Paljutõotava nimega bakteri kohta ütleb Actimeli kodulehekülg, et inimorganismis see ei paljune ehk teisisõnu – tegemist on bakteri laibaga. See ei tähenda, et ta otseselt kasutu oleks, sest pärast steriliseerimist alles jäävad komponendid võivad organismile ka kaudselt head teha.

Danone terviseväited põhinevad mõne immuunsüsteemi aktiivsust peegeldava verenäitaja tõusul, mis on saadud kliinilistes katsetes. Olulisi erinevusi Danone Defensis-bakteri (DN 114001) abil fermenteeritud jogurti ja tavajogurti mõju vahel haigestumisele hingamisteede viirus- ega seedeinfektsioonidesse pole leitud ei õppustel viibivate sõdurite, imetavate emade ega eksamistressis üliõpilaste puhul.

Jõulistel reklaamikampaaniatel (ainuüksi Saksamaal on reklaami aastaeelarve 50–60 miljonit eurot) püsiv turuliidri positsioon ei saa Mikelsaare arvates enam kaua kesta, sest Euroopa Liidu Toiduohutus­agentuur nõuab üha teravamalt 2006. aastal ilmunud määruse täitmist. Kõik reklaamides tähtsa häälega esitatud “teaduslikud” väited (à la parandab seedimist, langetab oksüdatiivset stressi jms) peavad olema tõsiselt võetavate ja kättesaadavate uurin­gutega tõestatud. “See on väga oluline, tarbija peab olema kindel, et tegu pole uhuu-efektiga,” ütleb Marika Mikelsaaar.