Juudid Soome ja Saksa sõjaväes
Suure sõja üks vähe räägitud, vähe uuritud ja vähe teatud aspekt on need juudid ja juudi päritolu inimesed, kes ajaloo keerdkäikude tõttu sattusid võitlema nö Saksa poolel. Olema liitlasteks või kaasvõitlejaks neile, kes korraldasid samal ajal Holokausti. Teise maailmasõja ajal teenis näiteks Soome vägedes umbes 300 juudi soost meest ja naist. Samal oli samal ajal Saksmaa liitlane. Vähemalt kolm Soome armee juudi soost sõdurit said sakslastelt vapruse eest ka Raudristi. Ükski neist siiski seda autasu vastu ei võtnud. Soome juutide vaade oli lihtne: me võitleme oma kodumaa Soome iseseisvuse, mitte Saksamaa eest. Aga ikkagi, kui ette kujutada neid pilte kui sakslased nägid välisünagooge (Soome-Juudi sõduritel olid välisünagoogid) või kui haakristi kandvad saksa sõdurid pidid anda au endast kõrgematele Soome- Juudi ohvitseridele. Elu on imelik.
Veel kummalisem ja ka traagilisem on aga juudi päritolu inimeste teenistus saksa sõjaväes. Natside perverssed natsiseadused klassifitseerisid neid „segaverelisteks“. Ehk need kelle emad või isad, vanaemad või vanaisad olid juudid. Enamik neist ise ei identifitseerinud ennast juutidena, osad ehk isegi ei teadnud oma päritolu, aga ühel või teisel kujul jõudis see märk ka nendeni. Vahel tähendas see oma vanemate ja vanavanemate mahasalgamist. Mõni teine kord jälle vanemate või vanavanemate poolset ohverdust – tehti enesetapp, et enda lapsi kaitsta. Ometigi sõdisid paljud Saksa poolel ja tegid karjäärigi. Kõrgeimale kohal oli feldmarssali auastmesse jõudnud Erhard Milch, kelle isa oli juut. Milch „pääses“ nii, et tema ema tunnistas gestaapole, et tegelikult polegi tema laste isaks mitte juudi soost abikaasa, vaid hoopis onu. Verepilastus ja abielurikkumine oli natsidele okei, juudi päritolu mitte.