nüüd ­niisuguse bensiinipõletajaga (V8 5 l / 423 hj) välja tuli. Ametlik teooria kõlab, et Lexus IS-F on ­konkurentidest säästlikum (ja saab hakkama 95­oktaanilise bensiiniga). Tegelikkus on see, et ei saa ju lasta sakslastel (M3, C63 AMG, RS4) kogu koort riisuda. Turg Euroopas pole suur, ehk vaid 5000 autot aastas, aga see-eest prestiižikas ja aitab hästi imagot upitada.


IS-F näeb sakslastest võistlejatest välja saledam ja seksikam, kuid mitte üleliia silmatorkav: diskreetsed tiivalaiendid, kitsas spoileriliist pakiruumi kaanel, difuusor tagaosa all, aga seegi tagasihoidlikes mõõtmetes. Tumedaks värvitud autol ei paista isegi kiire sõidu jaoks hädatarvilikud pidurite õhuavad välja. Sõiduki olemust reedavad esmapilgul vahest ainult neli kunstipäraselt pakitud summutitoru autopäras.


Mootor joriseb rahulikult, tippvõimsus saabub juba 6600 p/min peal. Kaheksaastmeline automaatkäigukast ja peagu lõpmatu võimsusvaru lubavad maanteekiirusel liikuda viimase käigu ja 1400 minutipöördega. Ent see loidus on vägagi petlik. Tasub vaid gaas põhja vajutada, kui automaatika vahetab korraga viis(!!!) käiku alla ning masin sööstab edasi nagu katapuldist visatult. Kiirendus muudkui kestab ja kestab ja kestab.


Seejuures istub IS-F väga kõvasti maa küljes ega lase isegi ilma ESPta kiirendamisel end lihtsalt külglibisemisse viia. Muidugi eeldusel, et tegu on sileda asfaldiga. Pinnatud tee jätab seevastu täiesti kiilasjää mulje ning seal on sõidusuuna hoidmisega omajagu tööd. Õnneks on libisemine tagumikuga hästi tunda ning kiire ja tundliku rooliga saab seda hõlpsalt hallata.

ESP-l on olemas ka lõdvem režiim, kuid 60 km/h ületamisel hakkab elektrooniline vahikoer jälle täie rangusega tööle. Ent isegi sel juhul jätab täisjõuga kiirendamine nii esimesel kui ka teisel käigul laiad mustad kummijäljed asfaldile.


Sõidumugavusega IS-F ei hiilga. 19tollised rattad ja kõva vedrustus muudavad kulgemise väsitavaks. Kõiki teel leiduvaid kivikesi masin just üle ei loe, aga kõrvalteedele laotatud laineline asfalt vaevab reisijaid hirmsasti. Otsesõitmine raskusi ei valmista, isegi tugevalt roopas tee ei sega. Meie pealinna lagunenud uulitsatest aga tasuks selle sõiduriistaga küll eemale hoida.


Esinevalt tavalistest IS-sedaanidest on ­­IS-Fi ­kabiinis vaid neli kohta. Kõik istmed on nagu omaette pesad, mugavad ja turvatunnet ­sisendavad. Juhiistme reguleerimisvõimaluste osas jääb IS-F ­mõnest konkurendist aga maha.


Kabiini viimistlus on kiirele sõidukile sobivalt tumedates toonides. Tava-IS ei erine kuigi palju lihtlabastest Toyotadest, IS-F aga jätab mitme kraadi võrra soliidsema mulje.


Mugavusvarustus on nii täielik, et juurde saab tellida ainult katuseluugi. Kummalisel kombel jääb aga olmeelektroonika muule arengule jalgu. Tootja väitel on šikil Mark Levinsoni audiosüsteemil olemas ka iPodi ühendamise võimalus. Lähemal vaatlusel osutub see lihtlabaseks analoogsisendiks. Sõbrad, keda te petta üritate, kuhu USB-liides jäi? Isegi Kia Picantos on see olemas. Ja millal hakkavad navigatsioonisüsteemi neli DVD-plaati ka Eesti kaarti sisaldama?


Aga need on vaid detailid. Lexus IS-F on kiire, ilus ja rõõmu pakkuv. Nüüd tuleb veel lahendada põhiküsimus: kus temaga sõitmist nautida? Maanteel saabub lubatud kiirus ühe pauguga, ringraja jaoks on IS-F natuke liiga raske . Kas saksa autobahn’id on tõesti ainus võimalus?


Lexus IS-F
 Mootor V8 4969 cm3 
 Võimsus 423 hj
 Tippkiirus 270 km/h
 Aeg 0–100 km/h 4,8 s
 Tühimass 1700 kg
 Pikkus/teljevahe 4660/2730 mm
 Pakiruum 378 l
 Kütusekulu (B) 11,4 l / 100 km
 CO2 pääst 270 g/km
 Hind alates 1 096 300 kr