KAART: Elundisiirdamise turism
Mis on siirdamisturism?
Elundidoonor pärineb enamasti arengumaalt, viletsatest elu- ja arengutingimustest, elund siirdatakse aga heaoluühiskonna kodanikule, kes tasub selle eest summa, mis läheb tavaliselt jagamisele vahendaja ning doonori vahel. Siirdamisturism kulgeb põhjast lõunasse. Doonoriks enamasti naised ja musta nahavärviga inimesed ja aktseptoriks aga valged mehed. Opereerimiseks sobivad väga paljud elundid, neerud, maks, kops, süda. Enamikul juhtudest on tegemist neerudega, sest kõigi teiste elundite eemaldamine nõuab kõrgetasemelist meditsiiniteenust.
Siirdamisturismi käivitab nõudlus.
Ainuüksi Lääne-Euroopas oli 2003. aasta andmetel neerusiirdamise järjekorras 40000 patsienti. Aastaks 2010 ennustatakse järjekorra pikkuseks 10 aastat, mis tekitab veelgi suurema nõudluse illegaalselt omandatud elundite järele.
Enamikus arenenud riikides kehtib reegel, mille kohaselt elusdoonorid saavad loovutada elundeid vaid oma pereliikmetele ja lähisugulastele. Samuti on keelatud elundite loovutamise eest maksta või küsida tasu. Seega on elunditega äritsemine seadusvastane.
Seepärast lähevad maksujõulised haiged reisile, mille käigus siirdatakse talle (ebaseaduslikult)
doonorelund. Operatsioon teostatakse riigis, kus elundidoonorlust puudutavad seadused on suhteliselt tolerantsed või haiglate või arstide seaduskuulekus suhteliselt nõrk. Viimastel aastatel on Ülemaailmne Terviseorganisatsioon (WHO) näinud vaeva ,et piirata siirdamisturismi. WHO survel on paljud Aasia ja Lähis-Ida riigid(Hiina, Filipiinid, Egiptus) muutnud seadusi nii, et siirdamisturismi hoida kontrolli all.
Doonorriikide kaart.
Kaardil sümbolile klikkides näete hinda, mida vahendaja maksab neerudoonorile. Vahendaja küsib patsiendilt siirdamisoperatsiooni eest kümneid kordi suuremat summat.
Artikli allikas on "Inimkaubanduse ennetamise juhendmaterjal" ja aastatel 2008-2009 välisajakirjanduses ilmunud materjalid.
