KAART: Puugihaigusi enim saartel. Valgamaa kõige ohutum.
Kaardil on tilkadega tähistatud puukentsefaliidi statistika ja rõhknaeltega puukborrelioosi statistika. Esimene number on registreeritud haigete arv ja teine number haigestumus 100000 elaniku kohta. Kliki kaardil sümbolitele.
Sel aasta 6 kuuga on puukentsefaliiti haigestunud 32 inimest ja puukborrelioosi 349 inimest. Võrreldes 2008. aasta sama ajaga on puukentsefaliiti haigestumine kasvanud kas korda ja puukborrelioosi haigestumine veerandi võrra. Haigusjuhtumeid on 100000 elaniku kõige rohkem Hiiumaal 313 ja Saaremaal 282. Teistes maakondades on see number kümme korda väiksem. Valgamaal on 6 kuu jooksul puukborrelioosi haigestunud vaid 2 inimest, puukentsefaliiti nakatunuid ei ole.
Statistika on pärit Tervisekaitseinspektsiooni kodulehelt ja hõlmab 2009. aasta esimest poolt.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigusnähud
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse - tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.
Kus puuk varitseb
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.
Puugihammustuse vältimiseks:
*
kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid;
*
pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
*
katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
*
kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
*
ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
*
võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
*
võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
*
pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
*
kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
NB! Tervisekaitseinspektsioon juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.
