Erakonnas olemisest
Rein: Mina erakonnastusin 12 aastat tagasi, kui lahkusin riigitöölt. Tundsin siis esimest korda elus, et mul pole mingit poliitilist seljatagust, et olen üksik võitleja lahinguväljal. Ja kuna ettepaneku erakonnaga liituda tegi mulle minu kunagine hea tuttav, leidsin, et miks mitte. Jüri: Minu suhe erakonnaga on kindlasti muutunud. 10-11 aastat tagasi oli see suhteliselt mänguline, täna on see hoopis teine, eriti pärast viimast suve. Minu suhe Edgar Savisaarega võiks kindlasti olla teistsugusem, parem. Neid suhteid eriti ei olegi, mis on minu arvates probleem. Me ei pommita teineteist mingite halvustustega, ent meie suhted pole ka töised. Aga võiksid. Kui erakond lubab ja talub teistsuguse arvamuse kriitilise piiri nihutamist põhiteljelt eemale ega näe selles probleemi, on see tugev erakond. Võin panna käe südamele ja öelda, et ma pole oma poliitikutee otsustes läinud vastuollu Eesti riigiga. Kui tunneksin, et erakond seda sooviks, ma kas lahkuksin erakonnast või ei läheks sellega lihtsalt kaasa. Rein: Minu jaoks ei saa olla olukorda, kus ma teen valiku, mis on minu erakonnale kasulik, kuid minu maale ja rahvale kahjulik. Seda ei tohi olla. Iseküsimus on, kuidas me arendame valitseva koalitsiooni ja opositsiooni vahel arutelu. Kas Keskerakond ei taha, et Eesti saaks 10 aasta pärast Euroopa viie rikkama riigi hulka? Muidugi tahame! Aga meie meetodid on lihtsalt erinevad. Meie seisame astmelise tulumaksu eest, valitsev koalitsioon ütleb aga, et ärme räägi astmelisest tulumaksust, seda ei ole, seda ei tule. Aga kas põhjalikku arutelu on toimunud? Seda ei ole olnud. Me peaksime loobuma põhimõttest, et vale mees ei või õiget asja teha, mis ilmneb Toompeal ja kahjuks ka neis omavalitsustes, kus on koalitsioonil selge ülekaal. Minu metsavahist isal oli hea lauluhääl, kui me temaga metsas käisime ja seal kahekesi olime, laulis ta oma hea baritonihäälega ikka, et „Laps, enam kui end armasta, sa kodus isa-ema seal, veel enam kallist kodumaad, kuid üle kõige Jumalat!“ Nii et oli ilusti ka selles laulus paigale pandud nelja-astmelisus: enesearmastus, isa-ema armastus, kodumaa-armastus ja siis üle kõige Jumal. Jüri: Jah, jumal on meie peres olnud olulisel kohal. Rein: Mulle teeb rõõmu, et minu poeg on kristlane. Jüri: Ma mõtlen kadedusega selle peale, kas mina suudan oma lastele anda nii väärtuslikku nõu nagu minu isa annab mulle täna. Rein: Mida aeg edasi, seda rohkem küsin mina Jüri käest nõu! Eriti infotehnoloogia osas. Viimane nõuanne oli sellest, kuidas minu maakodus Pärnumaal, metsade rüpes saada ühendust internetiga. Jüri: Ja Gmaili-konto tegemine. Rein: Nojah! Üha rohkem küsin ma Jürilt nõu ka poliitika- ja majandusküsimustes, kuna ma ei ole enam riigikogu liige ja olen suurest poliitikast taandunud. Jüri: Mulle tundub, et isa naudib rohkem oma maaelamist ja oskab seda hinnata. Hommikul tõused üles – metsavaikus. Õhtul lähed magama, metsavaikus koos loodusehäältega. Mina arvan, et mina poleks selleks valmis, et maal elada 12 kuud järjest. Aga see võib aastatega muutuda.