Kadriorg kaalus Lennart Meri õnnitluste hävitamist
Aastal 1993. aastal oli Vene presidendil Boriss Jeltsinil nii hea tuju, et ta kirjutas Tallinna nime kahe n-iga. Lennart Merile 24. veebruaril Moskvast saabunud valitsustelegramm oli läbinisti südamlik ja soe.
"Lugupeetud härra President!" alustas Jeltsin. "Võtke vastu õnnitlused Eesti Vabariigi riikliku sõltumatuse väljakuulutamise 75. aastapäeva puhul.
Usun, et suhted Venemaa ja Eesti vahel arenevad heanaaberlikkuse ja vastastikuse lugupidamise vaimus. Soovin teile, kõigile Eesti elanikele heaolu, edu ja kordaminekuid demokraatliku riigi loomisel."
Edaspidi suhtus Kremli peremees Eestisse üsna tõredalt. 1994. aasta iseseisvuspäeva õnnesoovi Jeltsin Merile muidugi saatis, kuid lõpetas tervituse üleskutsega inimõigustest lugu pidada. See oli selge viide Lasnamäe ja Narva venelastele, keda eestlased Moskva arvates ahistasid.
Veel aasta hiljem, 1995 kadus Kremli kirjades Tallinna nimest üks n ära. Enam see sinna tagasi ei ilmunud.
Õnnitlus hilines kuu aega
1998. aastal pidas Eesti Vabariik 80. sünnipäeva. Naabrimees Jeltsin tegi näo, nagu ei teaks ümmargusest juubelist mitte midagi. Tema õnnesoovi koos juba traditsiooniliseks muutunud manitsusega inimõiguste austamisest oleks võinud kasutada suvalisel vabariigi aastapäeval.
Kahe peaga kotkaga Kremli blanketile trükitud õnnitlus ise jõudis Meri kätte alles märtsi keskpaigaks.
Oli see ükskõiksus või vastumeelsele väikeriigile koha kätte näitamine?
Jeltsini kirja originaali Kadriorgu viinud Vene diplomaadid üritasid ilmselt oma riigipea sõnumit pehmendada. Nimelt on president Meri kirjutanud Jeltsini tervituse tagumisele küljele musta tindiga märkuse: "Suursaadik Gussev üle andes rõhutas: 80. aastapäeva õnnitlused."
Tegelikult kandis Vene suursaadik perekonnanime Gluhhov. Aga ka presidendid on surelikud ja võivad eksida.
Teineteise rahvuspühadeks õnnesoovide kirjutamine on riigijuhtide jaoks rutiinne kohustus. Kuid mõne sõna lisamisega saab sõnumile anda tugeva poliitilise erikaalu.
Näiteks Saksa välisminister Hans-Dietrich Genscher kasutas tervituste saatmiseks valmis trükitud tekstiga kaarte. Kuid Meri jaoks oli ta sinna käsitsi lisanud julgustava rea: "Sie können auf uns zählen" ("Te võite olla meie peale kindel").
Õnnitlustel puudub seni arhiiviväärtus
Lennart Meri kirjavahetus kuulub Kadriorus alalisele alles hoidmisele ning tulevikus riigiarhiivile üleandmisele. Erandi moodustavad Eesti iseseisvuspäevaks saabunud õnnitlused, mida pole tänaseni arhiiviväärtuslikuks tunnistatud. Õnnitluste säilitustähtajaks on kantselei näinud ette viis aastat, kuid seni neid hävitatud ei ole.
Novembris 2008 koostas presidendi kantselei ulatusliku hävitamisakti kavandi. Sinna pandi kirja üle 500 toimiku.
Rohkem kui poole hävitamisele mõeldud materjalist moodustasid vangide armuandmispalved, mida president ei olnud rahuldanud. Samuti soovis Kadriorg vabaneda hunnikust personali- ja raamatupidamisdokumentidest.
Hävitamiseks kavandatud paberite nimekirja kanti ka üheksa toimikut välismaa riigipeade 24. veebruari õnnitlusi. Siinkirjutaja vaatas need läbi raamatu "Lennart meri. Kolmat põlve poliitik" jaoks materjali kogudes.
Peale Jeltsini, Putini ja Genscheri leidub õnnitluste seas kümneid originaalkirju selle maailma vägevatelt. Maroko kuningast Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakini. Kuuba Fidel Castrost Valgevene Aleksandr Lukašenkani.
Miks lisas presidendi kantselei riigimeeste tervitused hävitamisakti kavasse? Presidendi pressinõunik Toomas Sildam seletab, et Kadrioru arhiivi maht on aja jooksul väga suureks läinud.
"Soovisime lihtsalt saada hinnangut riigiarhiivilt, kas aastapäevaõnnitlused, mis korduvad aasta-aastalt, on sellise väärtusega, et säilitada neid alaliselt," vastab Sildam. "Riigiarhiivi inspektor tutvus dokumentidega kohapeal ja esialgu otsustasime neid veel hoida."
Loodetavasti leidub presidendi kantselei arhiivis ühe spordikoti jagu ruumi. Üheksa kausta Lennart Merile 1993-2001 saadetud Eesti iseseisvuspäeva õnnitlusi mahuksid sellesse kotti vabalt ära.
Bushi e-kirjad läksid kaotsi
- President George W. Bushi Valges Majas kadus aastatel 2003-2005 ära miljoneid ametlikke e-kirju. Juhtumi ilmsikstulek vallandas suure skandaali.
- USA Kongress arutab praegu seadusemuudatust, mis kohustaks Valget Maja ja teisi tähtsamaid riigiasutusi elektroonilisi dokumente alaliselt säilitama. Kõik paberdokumendid tuleb juba nüüd alles hoida.
