Kaevur Mati ja tema 4500pealine brigaad
Möödunud nädalal teatas rahandusminister Tõnis Palts usutluses Postimehele, et Eesti riigiettevõtete juhid on ülemakstud. Ta nimetas Eesti Põlevkivi brigaadiks Eesti Energia kontsernis ja selle juhti Mati Jostovit brigadiriks. Jostov kommenteeris vastuseks BNSile, et Paltsu aju võiks kontrollida, mida suu välja ütleb.
Ekspress käis Jostovi juures Jõhvis esmaspäeval. Brigadir istub uhkelt oma kabinetis. Hiigelsuur Ida-Viru maakaart tema töölaua kohal on täis värvilisi jooni. Need tähistavad kaevanduskarjääre. "Millest me siis täna räägime?" küsib Jostov.
Kas võtsite Tõnis Paltsu brigadirijuttu isikliku solvanguna?
Ma ei olnud solvunud. Sest mis on brigaad? Üht tööd tegev inimeste kooslus. Näiteks rahandusministeeriumi brigaad. Kõik tegelevad riigi rahanduspoliitikaga. Võõrsõnade leksikoni järgi koosneb brigaad isegi divisjonidest. Näiteks pangabrigaad, mis koosneb laenudivisjonist, hoiustedivisjonist ja klienditeenindusdivisjonist jne. Ameerika kodusõjas olid brigaadikindralid ja Teises maailmasõjas olid Saksa poole peal brigadenführer’id. Mina võtsin seda huumoriga. Pigem ehmatasid need inimesed, kes on siin aastakümneid töötanud ehk põhiliselt kaevurid. Brigaad on ikkagi väga suur, siin on üle nelja ja poole tuhande inimese.
Kas olete nüüd Paltsuga tülis?
Rahandusministril oli oma seisukoht ja minul oma. Ei saa öelda, et me oleksime tülli läinud. Ma reedel kohtusin temaga ja arvan, et pärast seda ei ole meil enam üldse erimeelsusi.
Millest te rääkisite?
Kõigest. Eesti maksupoliitikast ja riigikassa täitmise võimalustest ja ka meie omavahelistest suhetest… Need on väga head!
Ma arvan, et rõhuv osa saarlastest ei mõtle niimoodi nagu üks saarlasest rahandusminister. Rõhuv enamik valitsusest ei mõtle niimoodi, nagu korra väljendus rahandusminister. Selle kinnitus on ka peaministri jõuline vabandamine kõigi kaevurite ees pühapäeva õhtul Kanal2s. Ma arvan, et kõik respublikaanid ka ei mõtle niimoodi. Ega Tõnis Palts ise ka ei mõelnud, mis ta sel hetkel välja ütles. Ta on emotsionaalne inimene ja mõnikord lihtsalt juhtub.
Kas Palts on hea minister?
Praegu on seda raske hinnata, sest see periood on olnud nii lühike. Samas, ega väga rikkad inimesed ei ole harilikult väga head poliitikud. Ma arvan, et Tõnis Palts on täna Eesti ühiskonnas väga rikas inimene – vähemalt on ta väljendanud, et tema kuusissetulek on miljon krooni. Rikkad ei ole head poliitikud, sest neile ei lähe poliitikas paljud asjad korda.
Kui teil oleks olnud reaalne võimalus saada ministriks, kas oleksite lahkunud Eesti Põlevkivi juhi kohalt?
Mingil hetkel pärast valimisi spekuleeriti, et Jostov paneb valitsust kokku. Ma püüdsin sel ajal parajasti Peipsil kala ja mul oli kaasas minu valitsuse rahandusminister Ain Hanschmidt… Muidugi võib ju igasugust jama kokku kirjutada, aga asjadega ei ole mõtet spekuleerida enne, kui sündmused on suhteliselt reaalsed. Ma ei ütle, et ma ei saaks valitsuse kokkupanemisega hakkama, saaksin küll! Aga ei ole minu kord. Ja võibolla ei tulegi minu korda. Selleks peab kõigepealt tulema tahtmine, mul pole seda veel tulnud.
Kas te Riigikokku kandideerides ei tundnud vastutust oma valija ees?
Mulle oli see rohkem isiklik väljakutse. Kas õnnestub teha tööd nii, et saada Riigikokku valitud. Ja ma käisin seal ka ära, istusin nädalakese oma puhkuse arvelt. Mul on kurb meel selle pärast, kuidas seal tööd tehakse. Ma olen harjunud tööd tegema kordades suurema intensiivsusega. Riigikogu on minu andmetel suutnud kahe kuuga vastu võtta ühe kalandust puudutava seaduse. 19. juunil lähevad nad suvepuhkusele. Väga kehv start.
Kas olete valmis, kui uus valitsus soovib teid oma ametipostil välja vahetada?
Ma olen selleks iga päev valmis. Selle tõenäosus on nullist 99 protsendini. Mul on teenistuslepingus kirjas, et põhjust ei pea ütlema. Lihtsalt silmavaade või juuste värv ei pruugi meeldida ja ma olen sellega arvestanud.
Kuidas te hoiate nelja ja poolt tuhandet töötajat kontrolli all?
Ma ei tee seda üksi, tegelikult teeb seda meeskond. Pärast Paltsu humoorikat brigaadilugu nimetasid ettevõtete direktorid ennast naljatades lülivanemateks. Mul on väga head lülivanemad. Nad teevad oma tööd südametunnistusega. Meil on kuus ettevõtet – neli kaevandus-, üks raudtee- ja mäetehnikaettevõte. Lisaks sellele on meil veel valdkondade direktorid. Meeskond, kes iga päev seda asja juhib, on 12 inimest.
Eesti Põlevkivi teeb koostööd Integratsiooni sihtasutusega. Kas kaevurid käivad pärast tööpäeva keeletundides?
Ei ole päris niimoodi. Inimestel on vaba valik, kas nad kasutavad õhtuseid või laupäevaseid-pühapäevaseid keeltekursusi. Meie omalt poolt võimaldame neile aega ja tuleme tööülesannetega vastu. Keeleõppekeskused tulevad kohale, sest neil on suur partner. Paljuski rahastati seda projekti Phare rahaga. Inimene ei pea ise nii palju maksma.
On see reaalne, et tulevikus kõik töötajad mõistavad ja räägivad eesti keelt?
Vähemalt see protsent suureneb võrreldes tänasega. Täna kõneleb Virumaa elanikkonnast 17 protsenti eesti keelt ja ülejäänud muud. Eks see peegeldub samamoodi meie ettevõttes. Meil on 33 eri rahvust.
Kas kaevurite arvu on plaanis veel vähendada?
Kolm aastat tagasi tehtud majandusarengu kavade kohaselt oleks pidanud Eestis põlevkivi tootmine vähenema tänaseks juba kümne miljoni tonni peale. Tegelikult on läinud teistpidi – energiatootmine ei ole vähenenud ja kodumaine tarbimine on ka pigem kasvanud. Lisaks on õnnestunud sõlmida leping lätlastega. Müük oli möödunud majandusaastal 13,7 miljonit tonni. Mingil hetkel olime hoopis sunnitud töötajaid isegi juurde võtma.
Kes need arengukavad koostas?
Kui Narva elektrijaamu taheti erastada, siis ameeriklased tegid prognoosi. Sinna kaasati päris mitmeid autoriteetseid lääne firmasid nii elektrienergia kui kaevanduse poole pealt. Tugineti lääne kogemustele ja arvati, et meil läheb sama mudeli järgi. Aga paljud asjad jäeti kahe silma vahele ja keegi ei osanud arvestada ka lätlastega.
Milles seisneb leping lätlastega?
See on nii keeruline asi. Põlevkivi kaevandamine on otseses seoses sellega, kas Valgevene soodes on vett või mitte. Tundub esmalt naljakas? Kui Valgevene soodest ei tule vett, siis jääb Daugava jõgi kuivaks. Kui Daugava jääb kuivaks, ei suuda lätlased oma hüdrotammi taha vett koguda ja neil ei ole hüdroenergiat. Kui lätlastel pole hüdroenergiat, peavad nad selle kusagilt sisse ostma. Kui eestlased sõlmivad lätlastega energiamüügilepingu, siis tähendab see automaatselt kusagil 1,4-1,5 miljoni tonni täiendava põlevkivikoguse vajadust. See tähendab elektri eksporti, mis on omakorda väga hea meie kaubandusbilansile.
Aga tegemist pole just väga kindla lepinguga?
Viimased aastad on olnud põuased ja Lätis on ka elektritarbimine suurenenud. Neil ei jätku oma hüdroenergiat nii ehk nii. Nad peavad seda ostma kas Leedust Ignalinast, Eestist või Venemaalt. Tänavu sõlmiti leping Eestiga. Pikaajaline leping oleks muidugi parem. Oleks lihtsam tegevusi planeerida. Täna oleme optimaalse piiri peal, et me ei pea töötajaid lahti laskma ega juurde võtma.
Kui järgmisel aastal ei tule Lätist lepinguid, siis…?
Mängime tööpäevadega. Talvel vajatakse kaks korda rohkem põlevkivi kui suvel. Meil on aastakümneid olnud elu selline, et me talvel töötame täismahvi ja valuga isegi kuus päeva nädalas, suvel aga mõnikord kolm päeva. See kajastub otseselt palgas, meil on tükitöö.
Mis saab Eesti Põlevkivist kümnete aastate pärast?
Meil on suhteliselt hea 15 aasta plaan. Kivi jätkub vähemalt 30 aastaks. Sealt kaugemale ei ole ma ausalt öelda mõelnud.
Teil oli kunagi hüüdnimi Setu Killer?
Selle on seesamune teie kuradi ajaleht välja mõtelnud Aavo Koka isiksuses! Ma olen Lõuna-Eestist pärit ja ma olen alati kõigile öelnud, et olen setu. Pärast seda, kui setudel hakkas linnas hästi minema, tunnistavad vestluses isegi need, kes leiavad oma vanaisa vanema venna olevat Setumaalt pärit, et nemad on ka setud.
Kuna ma tegelesin päris palju ettevõtete saneerimisega – Tööstuspangas ma olin ka viimane esimees pärast panga ülevõtmist -, siis Kokk, va sindrinahk, ristiski mind Setu Killeriks. Täna kasutavad seda nime pigem need, kes mind ei tunne ja on lehti lugenud.
On teil nüüd siis mõni uus hüüdnimi?
Kindlasti mingeid nimesid on. Kaevur-Mati võibolla. Kaevurite seas Naša Papa. See on ikka pigem positiivne hüüdnimi.
Mujal elava eestlase jaoks on Ida-Virumaa üks tume ala, kus lokkab narkomaania ja levib HIV. Kuidas olukord kohapeal tundub?
Kahjuks on inimestel tõesti selline mulje jäänud. Mõne koha pealt on selles süüdi ka meedia, kes sensatsiooniotsingutel kajastab rohkem negatiivseid sündmusi. Ja neid muidugi juhtub siin pidevalt. Küll lastakse kedagi kohtusaalis maha, küll on keegi teisele kirvega pähe löönud. Tegelikult on Eestis nii ilusaid paikkondi vähe. Siin on väga palju häid turismiobjekte, väga ilus loodus Narva-Jõesuust Peipsi rannikuni välja. Lisaks on siin head jahimaad, näiteks karu saab lasta.
Olete jahimees?
Õnneks või kahjuks küll.
Jaht on väga kuninglik ala. See ei ole võimunäitamine, vaid väga oluline suhe loodusega. Jahilkäik ei ole ainult loomade tapmine, see on ka nende eest hoolitsemine. Teisalt on see mäng ja võitlus suhteliselt kavala ja targa vastasega. See on üks-ühele võitlus, sina ja saakloom. Ja mõlemal on võrdne võimalus.
Trofeesarvede seiskohalt on oluline, kui oled lasknud korraliku hirve- ja põdrapulli. Unistus on, et saaks veel ühe karu ka lasta, enne kui tuleb Euroopa Liit.
Mati Jostov on põlevkivitehast juhtinud ligi neli aastat. Mullu augustis pikendas Eesti Energia nõukogu töölepingut kolme aasta võrra. Jostovi töötasu koos preemiatega ulatus läinud aastal 1,44 miljoni kroonini.
Eest Põlevkivi juhiks sai Jostov konkursi tulemusel pärast paarikuist tööd Eesti Energia administratsioonidirektorina. Tema varasem karjäär tipnes Hoiupanga peadirektori postil. Hoiupanga tippjuhtkonnast oli ta üks väheseid, kes jäi pärast liitmist Hansapangaga suurpanka tööle.
Möödunud aasta märtsis astus Jostov Keskerakonda. Aasta hiljem kogus ta valimistel Ida-Virumaal 2627 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Jostov otsustas pärast pikka järelemõtlemisaega saadikukohast loobuda.
Jostov on abielus, tal on kolm last. Perekond elab Tartus.
