Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit
Esmaspäeval, 26. jaanuaril pidas Riigikogus hoogsa kõne Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu. Ta kuulutas: "Mitte kellelegi ei ole saladuseks, et Eestimaal on välja kujunenud oma oligarhid. Eestis on kümmekond ärigruppi, kes eri erakondi toetades vaieldamatult mõjutavad poliitilisi otsuseid ja mõjutavad ka majandusotsuseid."
Mõiste "oligarhia" tuleb kreekakeelsest sõnast oligarchia - väheste valitsus. Nõukaaegne ENE teatab, et lõviosa imperialistliku USA pangandusest ja tööstustest kontrollib 20 finantsrühmitist. Meil võttis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kümmekond aastat tagasi üles jutu, et Eestit valitseb 30 peret.
See teema oli kuum suurerastamise ajal, kui suurärimehed kiskusid riigiettevõtete erastamisõiguse pärast ja pinged kerkisid kohati taevani. Eesti Raudtee ostjate pundist väidetava kehva maine pärast välja visatud Marcel Vichmann vahutas avalikult, et ei jäta Jüri Käod enne rahule, kui mehe maine välikemmergu lampkastist vastu vaatab.
Uuesti muutus teema tuliseks paari aasta eest, kui riik ja omavalitsused olid rahast pungil ning valitud suurettevõtjad oskasid mängleva kergusega endale roobitseda rahamägesid. Nad sooritasid kuldseid maadevahetusi ning hankisid miljardilisi koolidiile.
Oliver Kruuda oli valmis isegi Tallinna uue ooperimaja rajama. "Olen rääkinud poliitikutega, et võtame kätte ja teeme ära. Et täna teeks otsuse ja kolme aasta pärast tuleks Kaie Kõrb võibolla tagasi tantsima sinna lavale. Oleks tehtud," rääkis Kruuda õndsal sügisel 2006 Ekspressile.
Just tol ajal kirjutas Hans H. Luik vihase artiklisarja klannimajandusest ja Väino Sarnet tõi käibele mõiste "semukapitalism".
Tartu majandusteadlased eesotsas professor Urmas Varblasega nimetasid toda majanduse arengutaset tühikäiguks - majanduskasv peatus, otsustusprotsess politiseerus.
Praegu on äris jälle alanud kibe olelusvõitlus. Ellu jäävad vaid tugevad ja pinged grupeeringute vahel kasvavad, sest suuri tellimusi liigub vähe.
Võtame näiteks Eesti Ehituse suuromaniku Toomas Lumani. Ta on kindlakäeliselt valitsenud Tööstus-Kaubanduskoda aastast 1995 ehk kauem kui eluaegseks riigipeaks pürgiv Hugo Chávez Venezuelat.
Konkureerivas Suurettevõtjate Assotsiatsioonis käib Luman tavaliselt vaid koos valitsusjuhi või kaugelt külalise Siim Kallasega.
Oma firma nime Luman & Pojad oleks ta justkui maha kopeerinud EW-aegse miljonäri Joakim Puhki pealt (Puhk ja Pojad).
Lumani ego on ülikõva. Rein Kilk on kurtnud, et Lumaniga vesteldes räägib vaid Luman. Ükskord kasutanud ta 14 minuti pikkuse kõne jooksul sõna "mina" koguni 30 korda, lasknud kadunud Aadu Luukas lindilt kokku lugeda.
Luman on sirgeseljaline, terava mõistuse ja hea veenmisoskuse ärimees. Kohaliku härrasettevõtja etalon. Aga kas see, kuidas tema kontsern puksib konkurssidelt välja suurkonkurent Toomas Annust väitega, et tegemist on uhiuue firmaga (pärast jagunemist muutus Merko äriregistri kood), on ikka härrasmehelik ja käib kokku heade äritavadega?
Riigikogu otsinguprogrammi andmetel räägiti parlamendis oligarhidest esimest korda sügisel 2001. Tuntud vabadusvõitleja Enn Tarto teatas siis, et "tõeliselt rikkad, multimiljonärid, s.t oligarhid" ei võta isegi tere vastu sellise saadiku käest, kes saab raha ainult Riigikogust. "Selline Riigikogu liige on nende jaoks nii armetu ja vaene kuju."
Riisalu on märksa kangemast mastist. Ta ei peljanud parlamendi ees ärigrupeeringutest rääkides välja öelda, et "mul on erakordne au ühte nendest gruppidest kuuluda. Seetõttu arvan, et ma tean, millest ma räägin."
Alljärgneva "oligarhide" nimekirja koostas Ekspress nii, nagu see Riisalu arvates võiks välja näha. Kindlasti pole tegemist täiusliku nimekirjaga, kuid abiks seegi.
Õnne Eesti Vabariigi 91. sünnipäevaks!
Hansagrupp
Omal ajal 30 mõjuperest rääkides mõtles Edgar Savisaar suuresti just Hansapanga asutajaid, kes kohtusid iga kuu teise nädala teisipäeval kell viis Palace-hotelli Sky baari tagatoas ja hiljem hotellidirektor Toomas Sildmäe kontori nõupidamisteruumis. Mitmete Eestit mõjutanud otsuste alged võib ilmselt leida just nendelt kohtumistelt.
Praegu on Hansagrupi löögirusikas taas hoos. Rain Lõhmus loob uut panka oma LHV baasilt. Kampa on ta haaranud vanad kamraadid Hannes Tamjärve, Tiina Mõisa ja Heldur Meeritsa.
Ideel on jumet, sest uustulnukal pole kaelas halbade laenude taaka ja Eesti kapital on praegu popp.
Kuid eraisikute massilist ülejooksmist LHVsse pole oodata, sest pangavahetus on kallis lõbu, sisuliselt on rootslased Eesti rahva sunnismaisteks muutnud. Seetõttu keskendub uus pank ettevõtete teenindamisele nagu Hansapank oma algusaegadel.
Kui vaid LHV litsentsi kätte saaks. Lõhmuse afääride tõttu USA börsil on poliitiline vastuseis üsna kõva.
Urmas Sõõrumaa
Suurärimehena on Urmas Sõõrumaa jaganud raha kõikidele suurparteidele. Isegi maadevahetusega põlu alla sattunud Villu Reiljan laenas miljon krooni firmalt US Invest.
Praeguse valitsuse tekkides loobus Sõõrumaa Eesti Energia nõukogu esimehe väärikast kohast. Kuid poliitikud sokutasid ta kiiresti Eesti Raudtee nõukogusse (omal ajal tahtis Sõõrumaa RERi kaudu erastada just seda firmat).
Sõõrumaa viimase aja ärihuvid seonduvad energeetikaga. Sügisel ütles ta Ekspressile, et tunneb huvi võimaliku Eesti tuumajaama vastu. Pärast seda kirjutati sotside listis, et riik ei saa 60 miljardit maksva tuumajaama ehitamisega hakkama ning appi tuleb võtta oligarhid, kes on äraostetavad, ja energiaturvalisus kaob täielikult.
Neinar Seli
Peaminister Andrus Ansipi hea sõber ja endine ülemus.
Ansipi toel toodi Seli 2002. aastal, kuu aega pärast Siim Kallase valitsuse algust, Tallinna Sadama nõukogu liikmeks. Ansipi peaministriks saades tehti Selist sadama nõukogu esimees.
Hoolimata kuulumisest Reformierakonna vana kaardiväe sekka pole Seli viimasel ajal eriti reformimeelseid ideid avalikult välja pritsinud. Vaid tunamullu külvas ta segadust jutuga väiksemate sadamate kokkuostmisest. See polnud tegelikult tema idee - Eesti Suursadama mõtte pakkus välja tema parteikaaslane Robert Antropov, kelle ülesanne on maha müüa Vene päritolu kapitalile kuuluv tilluke Paldiski Põhjasadam.
Ekspress on kirjutanud Selist kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud - ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega.
Ka Riisalu mainis seda oma sõnavõtus: "Miskipärast ei kuule me ajakirjandusest väga palju sellest, kui palju on Neinar Seli endale maid vahetada saanud."
Merko punt
EÜE kunagine komandör Toomas Annus (pildil) teadis väga hästi, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi. Kuni maadevahetuse afäärini. Siis pidi isegi EÜE staabi omaaegne asjaajaja-autojuht Elar Liblik kaitsepolitseis seletama, miks ta soetas hektarite viisi looduskaitsealasid ja pantis need Annuse firmadele.
Nüüd on Merko maine madalam kui muru. Rahvaliit kukkus koos temaga.
Merko leeris leviva versiooni kohaselt algatasid jama Res Publicat juhtinud neli noormeest ehk nn Äraostmatud. Korruptsiooni väljajuurimise nimel olid nad valmis ohverdama isegi oma kuldsponsori Annuse.
Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal hüüti Äraostmatuks Maximilien Marie Isidore Robespierre'i, kes ujutas riigi üle hirmu ja vereojadega. Kuid lõpuks muutus terror tülgastavaks ja giljotiin viidi Pariisi keskväljakult minema.
Ka jutt, et Merkot seostatakse meelehea andmisega Ivo Parbusele, polnud mullu enam karjuv esiküljeuudis.
Oliver Kruuda
Kruuda on Olari Taali kõrval üks vähestest suurärimeestest, kes on avalikult rääkinud valgustatud monarhia plussidest. Sest selline isevalitseja julgeb langetada otsuseid ja ärimehed ei pea käima poliitikute kintsu kaapimas.
Seni aga kehtib Eestis aega ja vaeva nõudev demokraatia ning me oleme näinud, kuidas Kruuda müüs sõbrahinnaga villa Edgar Savisaarele ja tema autoga kärutas mööda linna ringi Ester Tuiksoo.
Meedia tegi Kruuda hingele haiget nii kaua, kuni ta lõi oma meedia. Paljud on praegu parastanud, et miks ta küll sellesse ärisse ronis ja sadakond miljonit tuulde loopis, tulemus oli ju ette teada.
Kuid tuletagem meelde, et Kruuda ihkab elult rohkem särtsu ja põnevust. Ja sadakond miljonit tundub üle mõistuse suur summa täpselt nii kaua, kuni kõrvutada seda kunagise uudisega, et Kruuda hea sõber Märt Vooglaid ostis 90 miljonit maksnud villa.
Tallinki punt
Hiljutistel kõnelustel Estonian Airi võimalike ostjate teemal kerkis taas üles küsimus Tallinki pundi eetikast. Paljudele ei mahu hinge, kuidas grupp riigiametnikke suutis justkui üleöö tõusta Eesti jõukaimate sekka.
Tegemist on aga hoopis pikaajalise töö viljadega. Esiteks viis Enn Pant juba 90. aastate alguses veel rahandusministeeriumi kantslerina töötades riigieelarve miljardid Ühispanka ja tegi tollest vähetuntud asutusest suure panga. See oli Pandi ja pangajuht Ain Hanschmidti (pildil) eduka koostöö algus. Hanschmidt omakorda andis Pandile osaluse Tallinkis, toetas teda laenudega ja sattus aastaid hiljem avalikkuse üllatuseks nn 700millise kingituse abil ka ise laevafirma suuromanike sekka.
Poliitilisi sidemeid on sel pundil igal tasandil. Näiteks Aivar Sõerd töötas "Setu maffia" heaks enne rahandusministriks saamist ja töötab praegu taas. Ka praegune rahandusminister Ivari Padar oli omal ajal Tallinki palgal.
Juhan Kolk - Urmas Past - Heiti Hääl
ehk Alexela punt
Särtsakad teflonmehed, kes juba 90. aastate alguses hoiatasid, et Eesti turu võtavad enda kontrolli alla välisfirmad ja eestlased tõrjutakse konnatiigi servale.
Sellest hoolimata on suutnud vee peale jääda.
Kasiinoäri õitseaeg on hetkel küll möödas, kuid naftatransiiti ootab ilmselt väike tõus, sest hinnalanguse ajastul on Vene naftabojaarid hakanud poliitika ajamise asemel dollareid lugema ja Eestit läbiv transiidikanal annab kokkuhoidu.
Just selle grupeeringu liige on Aivar Riisalu, kes parlamendis kuulub muuseas majanduskomisjoni.
GO grupp ehk Vichmann ja Pruuli
See duo on kõrvuni dotatsiooniäris sees: ühelt poolt GO Busi ja teiselt poolt Edelaraudtee kaudu. Lisaks soetas Marcel Vichmann aasta alguses osaluse parvlaevabisnises.
Vichmann on laia haarde ja terava vaistuga jurist-ettevõtja, kelle ärihuvid on ulatunud telekommunikatsioonist naftatransiidini.
Tema kooliaegse pinginaabri Tiit Pruuli spetsialiteet on ümbermaailmareisid ja poliitiline lobi. Uus-Eesti algusaegadel istus Isamaaliidu tagatoas ja tegi Lennart Merist presidendi. Viimastel valimistel upitas aga Kadriorgu Toomas Hendrik Ilvese.
