Kahepalgeline ärimees topib teiste õuele kortermaju
Kakumäel lõõmavad kired. Äsja võttis Tallinna
linn vastu Kakumäe jahisadama detailplaneeringu, mis lubab ligi
17hektarilisele mereäärsele maalapile ehitada üheksa kuni
kolmekorruselist korterelamut, mitu ärihoonet, lasteaia ja 31,5 meetri
kõrguse 25 000 ruutmeetrise sadamahoone. Kavandatud on ka 50toaline
hotell, spaa, 10 000 ruutmeetrit büroo- ja koolituspindu, kauplused,
poed jne.
Osa uusi hooneid kerkib merepõhjale. Tegu on
pretsedendiga. Konks on selles, et merre võib ehitada, aga ainult
sadamarajatisi. Arendajad väidavadki, et kogu kompleks on
sadamarajatis.
Investorite hulgas on tuttavad nimed: lisaks
Helmesest tuntud Jaan Pillesaarele (ca 20%) Rocca al Mare kooli asutaja
Hannes Tamjärv, Aadu Luukase poeg Indrek, Sander Kaus ja
Sven Maanurm Baltreal Investist jt.
19. augustini saab planeeringu
avalikul väljapanekul proteste esitada.
Kaks
sadamaarendajat korruptsiooniga kohtu all
Kohalike elanike
esindaja, Kakumäe Seltsi vedav Ants Väravas nimetab kogu arendust
“hullumeelseks äriprojektiks”.
Ligi 400
protestikirjale allkirja andnud elanikku ei taha uhke jahisadama kerkimist
kortermajade ehitamise hinnaga, sest:
• Nad on ostnud krundi
või eramu looduskaunisse piirkonda mere äärde ega taha selle
“linnastamist” korterelamutega.
• Nad ei taha
sadade uute elanike lisandumist, kuna juba praegu on tipptunnil autoga
raske liigelda: “Ummikud on hommikuti juba Rocca al Mare koolini
välja.”
Lisaks juhivad elanikud tähelepanu mitmele
neid ärritavale tõigale, nagu:
• Arendust vedava
Jaan Pillesaare naine Hede Luik toetas võitlust Kakumäe tee 94
detailplaneeringu vastu, millega taheti lubada viie kolmekorruselise kortermaja
ehitamist. Ja planeering seisab. Miks oma kodu lähedale ei või
kortermaju ehitada, aga “teiste õuele” võib?
Pillesaar ise jutustab ajakirjale NaisteMaailm, et ostis Kakumäe
krundi põhjusel, et “ilmselt ei ole palju linnakrunte, kus
kasvavad pohlad ja mustikad”.
• Nüüd
ütleb ta Ekspressile: “Seal tahtis arendada keskerakondlane Elmar
Sepp. Surusime ta üldplaneeringu raamidesse, kuid ei survestanud rohkem
kui õiglane.” Pillesaare enda projekt näeb ette
üldplaneeringu muutmist väikeelamute alast korruselamute alaks.
• Korra, 2005. aastal ei lubanud linnavalitsus Kakumäele
kortermaju ehitada, aga nüüd on millegipärast roheline tee. Sven
Maanurm annetas 27. veebruaril 2006 Keskerakonnale 100 000 krooni. Kaks kuud
hiljem algatas linnavalitsus jahisadama detailplaneeringu. Kas siin on seos?
• Sander Kaus ja Sven Maanurm on OÜ Baltreal Investi kaudu
praegu kohtu all seoses Kaitseliidu maja korruptsiooniafääriga.
Riigiprokuratuur süüdistab mehi tehingus, mis tekitas Kaitseliidule
üle 32 miljoni krooni kahju.
Kõige rohkem kardavad
elanikud, et majad 183 uue korteriga ehitatakse valmis, aga sadamat ega uut
Nooda tänavat ei tule.
Mere pealetung neelaks
mereäärsed majad
Jaan Pillesaar pole
protestijatega nõus. Tal on omad teooriad:
•
Sadama vastu teevad kihutustööd ainult paar aktivisti eesotsas Ants
Väravasega, kes saab palka Kakumäe tehnovõrkude omanikult ja
veemonopolistilt Andres Davõdovilt. Kampaania põhjus on selles,
et jahisadama arendajad ei ole arvestanud Davõdovi isiklikke
ärihuve teenivate nõudmistega.
Sadam hakkab tarbevett
ümber töötlema mereveest. See on ninanips veeärimees
Davõdovile, kellel jääb liitumistasu
dena saamata 50 miljonit krooni.
Pillesaar arvab, et ilmselt
toetavad teda kõik ülejäänud Kakumäe elanikud peale
allkirja andnud 400. “Seal on praegu prügimägi!”
hüüatab ta, lubades luua atraktiivse ala. Osa elanikest pooldab
tõesti tema projekti, sest see näeb ette ka kalda kindlustamist.
See on hädavajalik, sest vastasel juhul kukuksid järgmise
paarikümne aastaga osa Kakumäe kaldapealseid eramuid merre –
erosioon õõnestab Kakumäe põhjakallast kiiresti. Need
elanikud on oma tuleviku pärast mures.
Pillesaar
ütleb, et kortermajad on kaldale paigutatud selliselt, et ei rikuta puude
põhjaveetoidet. “Kas keegi oskab nimetada eramuehitajat, kes
sellise hoolikusega keskkonda säästab?” küsib ta. Juurde
istutatakse 940 puud ja umbes 40 000 põõsast ning üle poole
alast jääb avalikku kasutusse.
Reaalsuses on tema
sõnul kogu hoonestus merepinnast sama kõrge kui
kõrvalasuva Merirahu kortermajad. “Merre ehitatud sadamahoonel on
tõesti torn, millel on 6 korrust maa peal ja 2 korrust maa all, kuid
kuna merepind on 6–12 meetrit madalamal kui Kakumäe kaldapealne,
siis ei ulatu sadamahoone kõrgeim punkt tänastest Kakumäe
ehitistest oluliselt kõrgemale, ning see torn moodustab vaid 1,5
protsenti kogu hoone üldpinnast,” kinnitab ta.
Ülejäänud sadamahoone kõrgus vastab tema sõnul
piirkonnas lubatud hoonete kõrgusele merepinna suhtes, ning ei
ületa olemasolevaid ehitisi.
Paljud elanikud jätab see
kõik aga ükskõikseks. Nad tahavad elada linna servas, metsa
sees ja mere ääres, ja isegi kui kortermajade ehitamisega
võetakse vähem puid maha, ei tee see kortermajadest eramuid. Ligi
400 elanikku ja teadmata arv inimesi uues kompleksis juurde – ei,
aitäh! Väike jahisadam oleks kena, aga mitte kortermajade hinnaga
– jäägu siis parem üldse ehitamata!