Olen mõlemat kohvikut nüüd kaks korda külastanud, lihtsalt uudishimust, mida kaks kanget seal teevad. Lubage muljeid jagada.

Laari kohviku avamisel oli see rahvast paksult täis, kuid peamiselt oli inimesi kahte tüüpi - noored ja agarad IRLi poliitaktivistid ja eakad poliithuvilised. Teisel korrusel rääkisid kogunenud rahvasummale Juku-Kalle Raid ja Laar ise isamaalist juttu. Üleval mekkisid Laari pakutud veini pensionärid, all seletasid asjalike nägudega „broilerid" ja nende sõbrad. Ukse peal suitsu tehes kohtasin Hardi Volmerit, kes poliitpalagani nähes ehmatusest tagasi põrkas ja igaks juhuks sääred tegi. Järgisin eeskuju.

Teisel korral, täna hommikul, on kohvikus kaks härrasmeest, kelle lahkudes jääbki asutus, mida muidu tuntakse nime all „Mosaiik", tühjaks ja vaikseks. Selle kohviku häda on see, et lapsevankriga sinna hästi sisse ei saa, olgu see kuitahes tühi. Uurin baaridaamilt, kas Laari sildi all pakutakse seal ka midagi erilist. Tuleb välja, et mitte. Õlu on ikka 40 krooni, praed ja muud söögid tavapärase hinnaga, nii 5-6-7 eurot. Baaridaam soovitab tagasi tulla kell kuus õhtul - siis algab programm ja rahvast on rohkem. Laari kohviku ürituste menüüga tutvudes selgub, et iga päev kell 18-19.30 on seal „Laari õnnelik tund", mida iganes see ka ei tähenda. Samal ajal tööpäeviti on seal ka miski kõnekoosolek, näiteks täna räägib Tarmo „Kojamees" Kruusimäe noorte isamaalisest kasvatusest, neljapäeval esineb Juhan Parts, reedel Liisa Pakosta. Pisut huvitavam on iga päev kell 19 algav filmiprogramm - ühel päeval näeb näiteks dokfilmi „Tervitusi Nõukogude Eestist". Paistab, et kõige ägedamaks programmi osaks, vähemalt sel nädalal, on reede õhtul toimuv Kojamehe „YouTube coverite tisko", mida ei suuda ilma muigeta ette kujutada.

Edgari kohviku avamisele kahjuks ei jõudnud. Astusin seal läbi pühapäeval. Erinevalt Laari kohvikust kostub mäe otsast kohe kõva muusikat: „Keskerakond, kõik koos, üheskoos" või midagi taolist. Kuigi väljaspool tõepoolest Savisaare nägu ei ole, siis jällegi seespool võib lausa, naljaga pooleks, täheldada isikukultuse ilmingud: seinal ripub tohutu Edgari portree, ukse kõrval on elusuuruses plakat, kus kokakostüümis Edgar pakub koogikesi; pilte on veelgi (Laari kohvikus ei torka silma ükski Laari pilti ega muu poliitpropaganda). Leheriiulis on ainult „Kesknädal" - mitu tükki kohe. Seda saab ka osta aknaäärselt laualt, kus on mugavalt loodud võimalus Keskerakonda astuda - laual on virnas avaldused, selle kõrval seisab aga hulk kenasid näitsikuid, kes ilmselt on valmis kõhklejat abistama.

Erinevalt Laarist teeb Edgar oma kohvikus välja: „Edgari kohvi ja kakuke" on tasuta, kuigi rikutud mõtteviisiga isikud peaksid seda ilmselt valija äraostmiseks. „See on meil eripakkumine," selgitab mulle baaridaam, kellest võib aimata slaavi jooni, kuid kes räägib mõistlikul tasemel eesti keelt. Täna hommikul on kohvik venekeelset sibinat-saginat täis - käib mingi asjatamine, kuid peale minu külastajaid pole. Menüüd uurides selgub, et ega see koht muidu erilise soodsusega silma ei paista: salatid 2,50-4,80, omlett kuni 4,20, praed 4,50-5,30. Tõsi, on veidi soodsamad päevapraed. Õlu on sama hinnaga nagu Laari juures ehk 2,90.

Edgari kohviku ürituste menüü on Laari omast palju tihedam, tekitades mõtte, kas asi on selles, et Laari kohvikusse tulevad inimesed peale tööd, Edgari omasse aga tööajal. Edgari juures algab action juba kell 15 päeval ja kandub ka väljapoole kohvikut: näiteks täna on Tallinna kirikuid tutvustav jalutuskäik, homme räägib sel ajal huvilistele (linna palgal olev) ajaloolane Jüri Kuuskemaa. Ägedama poole pealt võib mainida reedel kl 16 võitluskunstide huvilistele toimuv Taekwon-do õpituba. Poliitjuttu ajavad sel nädalal kell 17 Olga Sõtnik, Evelyn Sepp ja Mihhail Kõlvart. Ja kui Laari kohvikus toimub reede õhtul Kojamehe „tisko", siis siin esineb folklooritantsu ansambel, või kutsuvad rahvast tantsupõrandale „üle linna taidlejad Ülo ja Neeme".

Peaaegu oleks unustanud. Täna kell 16 valab oma kohvikus kohvi Edgar isiklikult. Kui aega oleks, läheks seda ilmaimet ise uudistama. Pealegi loosib ta ju välja ka „Kesknädala" aastatellimuse. Laari sel nädalal vähemalt programmi kohaselt kohvikus pole, kuid meenutagem, et Laar on sel aastal ajanud oma haarmed laiali nagu kaheksajalg: kokku peaks tal oma valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal olema lausa 14 kohvikut. On kuulda, et mõnes neist on ka tema pildid-värgid kah üleval - ilmselt pole mupot.

Kokkuvõttes ütleks nii, et ärge kumbagi kohvikusse minge, kui pole hädavajadust või te pole IRLi või Keskerakonna tulihingelised pooldajad. Ehkki Laari kohvikusse võib enne kella 18 siiski kellegagi kokku saama minna, sest on vaikne ja poliitvärk ei häiri. Ja Edgari kohvikusse võib siis, kui lapsega jalutades külm näpistama peaks hakkama, minna end tassikese kuuma kohviga soojendama.

Niisiis on Edgar oma kohvikuga Laari 14 kohvikuga võrreldes kõvasti maas, kuid see-eest vaatab tema kohvik Laari omale ähvardavalt ülalt alla; mäe otsas mürtub trumm ja käib melu, mis loodetava ei pane ülalt alla mõnd kivikamakat veerema.

P.S. Homsest Ekspressist saab lugeda artiklit, kuidas Edgari kohvikut pidav firma on varemgi linnavalitsuse juures üsnagi soosivat suhtumist leidnud.